Läinud sügisel alanud eelarverevisjon hõlmas rahandusministeeriumit, sotsiaalministeeriumit ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumit. Rahandusministeeriumi juhtimisel loodeti omavahel võrrelda arengukavades seatud sihte ja seda, kas ja kuidas riigi kulutatud raha nende sihtideni aitab.

Niimoodi pidid selguma teenused, mille mahtu saaks vähendada või mille osutamise võiks sootuks lõpetada. Kolme ministeeriumi peale soovis valitsus sel moel leida 150 miljoni euro jagu kokkuhoiukohti.

Esimesed ettepanekud said tabelisse juba selle aasta alguses. Pärast seda on tabeleid ministeeriumide sees ja vahel korduvalt põrgatatud, erinevaid teenuseid analüüsitud ning peagi saab valitsus otsustamiseks konkreetse memorandumi.

Sotsiaalministeeriumi kantsleri Maarjo Mändmaa sõnul vaadati nende majas üle 125 erinevat teenust. Esialgsesse nimekirja jõudis sadakond ettepanekut.

"Seal on selliseid ettepanekuid, mis eeldavad poliitilist konsensust, valitsuse nõusolekut. Aga seal on ka selliseid pisikesi ettepanekuid, mis ei vaja erilist poliitilist arutelu," rääkis Mändmaa.

Hooldekodu elanik jäetaks üksi elava pensionäri toetusest ilma

Mõned pelgalt määruse muutmist nõudvad ettepanekud on Mändmaa sõnul juba töösse läinud. Nii näiteks otsustati lihtsustada ravimitega piiri ületamist. Poliitilist otsust ootab aga näiteks üksi elava pensionäri toetuse muutus.

"Need inimesed, kes on üldhooldekodus ehk kes ei ela tegelikult üksi, siis nende puhul on meil ettepanek selle toetuse maksmine lõpetada. See on meede, mis on saanud heakskiidu, aga mida ei ole veel ellu viidud. See peaks jõustuma järgmisel aastal," rääkis Mändmaa.

Üksi elava pensionäri toetusele kulub riigil umbes 13 miljonit eurot aastas. Sellest vaid osa läheb nendele pensionäridele, kes elavad hooldekodus. Ehk kokkuhoiumeede, mida Mändmaa kirjeldas kui sotsiaalministeeriumi ühte suurema mõjuga ettepanekut, annab oodatud 150 miljonist vaid väikse osa.

150 miljoni eurost kokkuhoidu pigem ei tule

Mändmaa viitas ka eelarverevisjoniga seotud ootusele leida suur hulk raha, mida võiks teisiti kasutada.

"Seda ma pean küll kahjuks ütlema, et selliseid avastusi me ei teinud," tõdes kantsler, kelle sõnul puudutab suurem osa ettepanekuid riigi töö tõhusamat korraldamist. "Seda, et me leidsime ülejäävad 100 miljonit, seda ei ole."

Samas seisab sotsiaalministeeriumil veel oluline osa rehkendusest eest.

Ehkki üksi elava pensionäri toetus jõuab valitsusele esitatavasse kärpetabelisse, jääb suurem toetuste arutelu, sealhulgas küsimus, kas lastetoetused peaks vajaduspõhiseks muutma, hilisemaks.

"Hiljemalt selle aasta lõpuks peaks valitsusele jõudma raport selle kohta, millised need toetused on ja kas kuskil on kattuvusi," ütles Mändmaa.

See omakorda tähendab, et toetuste arvelt 2025. aasta eelarves suurt kokkuhoidu ei tule. "Nende muutmine on võib-olla isegi keerulisem kui maksude muutmine," rääkis Mändmaa. "See peab olema kindlasti eelnevalt hästi selgelt kommunikeeritud ja seal peab olema kindlasti ka aeg, et muudatusi rakendada."

Mändmaa sõnul tuleb arutada sedagi, kas toetusi muutes saab inimestelt midagi ära võtta.

"Või me ütleme niimoodi, et need, kes siiamaani on saanud, saavad jätkuvalt sama skeemi alusel, lihtsalt ei teki juurde uusi selle toetuse saajaid," rääkis Mändmaa, kelle sõnul seisavad ees keerulised arutelud. "Kindlasti selle ettevalmistus võtab pikemat aega. Nii et me oleme kogu aeg kommunikeerinud, et siit sellist kiiret eelarve kokkuhoiukohta ei teki."

Võrklaev: MKM-i ettepanekud puudutasid ühekordseid kulusid

Kuni juuli lõpuni rahandusministeeriumit juhtinud Mart Võrklaev ei hakanud ennustama, kas 150 miljoni eurone kokkuhoiueesmärk täidetakse. Tema sõnul jäävad otsused uue, Kristen Michali juhitud valitsuse teha.

"Ma väga loodan, et see töö on tõsiselt jätkunud ja see kokkuhoid ikkagi numbrina ära tuuakse," ütles Võrklaev. "Uus valitsus on ka öelnud, et kokkuhoidu on laiendatud ka teistele ministeeriumidele. Noh, et vähemalt kõikide peale kokku see 150 miljonit ära toodaks, kui nüüd mingil põhjusel tõesti sotsiaalministeerium või MKM ütleb, et seda on vähem."

Võrklaev kinnitas, et kokkuhoiuettepanekuid esitasid kõik kolm ministeeriumi, ehkki ettepanekute tase oli erinev.

"Minu teada MKM oli see, kellel oli kõige suuremaid probleeme oma ülesannete täitmisega nulleelarve raames. Vähemalt siis, kui mina oma ministriameti maha panin," rääkis Võrklaev. "Nemad pakkusid ühekordseid kokkuhoiuvõimalusi, aga meil oli vaja püsivalt ja pikaajalist. Aga seda sai ka tolleaegsele ministrile [Eesti 200 liikmele Tiit Riisalole - toim] korduvalt meelde tuletatud ja ma loodan, et see protsess läks õiges suunas edasi."

Läinud aastal otsustas valitsus, et nulleelarve projekti peavad läbi tegema kõik ministeeriumid. Praegu kehtiva eelarvestrateegia järgi peaks revisjoni mõju 2027. aastaks küündima 275 miljoni euroni.

Kas projekt sellisel kujul jätkub ning missugused ministeeriumid järgmisena ette võetakse, selgub hiljemalt septembri lõpuks.

Ametnikud: tuleks tõhustada lubade ja järelevalve valdkonda

Lisaks konkreetseid ministeeriume puudutavale revisjonile on aasta aega töötatud ka riigi investeeringuid puudutava laiema tõhustamiskava kallal. Lihtsustatult oodatakse sellest poliitikasoovitusi, kuidas teha investeeringuid niimoodi, et iga kulutatud euro oleks võimalikult suure mõjuga.

Rahandusministeeriumi asekantsler Sven Kirsipuu kirjutas veebruaris ministeeriumi blogis, et oluline on teada nii kõigi investeeringute kogumõju majandusele kui iga objekti võrreldavat sotsiaalmajanduslikku mõju. "Selle tulemusel jõuame me ka sama ressursi juures mõjusamate valikuteni ehk aitame täita rahatarga riigi ühte olulist eeldust," märkis Kirsipuu. Tema hinnangul vajaks taolist tõhustamiskava ka riikliku järelevalve ja lubade valdkond.

Sama meelt on sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa. "Me teeme järelevalvet näiteks keemiarelva konventsiooni alusel, aga vaatame ka seda, kuidas toitlustatakse meremehi või lasteaialapsi," kirjeldas Mändmaa töö hulka. "Aga samas on järelevalve metoodikad erinevad, asutused teevad seda erinevalt ja see on protsess, mida tuleb teha efektiivsemaks.

Mändmaa sõnul tuleks vaadata, kuivõrd saab kasutada ettevõtjate ja teiste teenuseosutajate enesehindamist. "Et riigipoolne järelevalve poleks kõikehõlmav," lisas ta.

Mändmaa kinnitas, et isegi kui ministeeriumide üleselt leitakse tulevaks aastaks mõni teine fookusteema, plaanib sotsiaalministeerium järelevalve ja lubade küsimuse üle vaadata. "Ja sealt peaks tekkima ka kokkuhoid," märkis ta.

Arengukavad seavad ebarealistlikke ambitsioone

Rahandusministeeriumi kodulehel seisab, et lisaks konkreetsetele kärpeettepanekutele võiks nulleelarve protsessis sündida instrumendid, mille abil riigi kulutuste eesmärgipärasust ja tõhusust pidevalt hinnata.

"Rahandusministeerium töötaski välja metoodika, kuidas iga ministeerium saaks endalt neid küsimusi küsida ja kuidas seda analüüsi läbi viia," sõnas Võrklaev.

Maarjo Mändmaa tõdes, et konkreetset tööriista, mida igapäevaselt kasutada, ministeerium siiski ei saanud.

"Küll aga aitas see protsess jõuda arusaamisele, et meil on oluliselt vaja parandada oma sisulise planeerimise ja finantside planeerimise kvaliteeti. Need on käinud meil liiga erinevat sammu," sõnas Mändmaa. Ta kirjeldas, kuidas aastate jooksul on ministeeriumid seadnud ambitsioonikaid eesmärke arvestamata, mida nendeni jõudmine maksab.

"Ma mäletan, kui ma esimest korda kantsleriks tulin ja eelarvetaotluse tegin, siis me soovisime lisaks saada 700 miljonit eurot ja saime 20 miljonit. Siis küsisime ka ise, kuidas me nii mööda saime mõelda," meenutas Mändmaa. Ka nulleelarve protsessi käigus saadi tema sõnul aru, et arengukavasid koostades tuleb olla senisest oluliselt realistlikum.

"See finantskirjaoskus meie arengukavade planeerimisel on midagi, millega me peame tõsiselt tegelema," märkis Mändmaa.