Tsahkna ütles ERR-ile, et palgamaksu teemat on arutatud ka Eesti 200-s, ent erakond soovib kõigepealt Jürgen Ligi konkreetse ettepaneku ära kuulata ja näha ka tema mõjuanalüüse.

"Me oleme valmis ära kuulama teda, aga meil on terve rida küsimusi. Näiteks esimene küsimus on see, et millisesse olukorda see paneb erinevad ettevõtjad ja ettevõtted. Ühed, kellel on nii-öelda inimmahukas tootmine. Kas see on võrdne kohtlemine? Kuidas see mõju käib? Praegu mina olen tema ettepanekust aru saanud niimoodi, et tuleks maksustada palgafondi, aga see tähendab eelkõige ju otseselt tööjõu maksukoormuse tõusu. Sisuliselt on see tööjõumaksu lisandumine," rääkis Tsahkna.

"Teine pool on see, et kuidas see mõjutab Eesti eksportivat tööstust. Seal on kindlasti väga suur osa justnimelt tööjõu osakaalul ja meie regioonis kindlasti asetab see need ettevõtted ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste riikide eksportivate ettevõtetega. Siin on terve rida neid küsimusi, millele me tahame saada vastuseid. Meil on ka mingi nägemus, et mis see lahendus võiks olla," lisas ta.

Tsahkna sõnul on kummaline on, et mõned nädalad peale koalitsiooni kokkuleppe sõlmimist on juba erinevad arusaamised, kuidas julgeolekumaksu rakendada.

"Selle põhimõte oli ju ühiselt kokku lepitud, et see solidaarsusmaks katab kõiki ühiskonnagruppe, katab kõiki füüsilisi isikuid ja peab katma ka ettevõtluse poolt. Me oleme rääkinud kindlustunde andmisest ettevõtjatele ja Eesti inimestele laiemalt. Kui nüüd sõlmitud kokkuleppe uuesti lahti võetakse, siis see kindlasti tekitab segadust koalitsiooni sees, tekitab segadust ka ühiskonnas, et mis siis lõpuks ikkagi tuleb," lausus Tsahkna.

"See oli üks väärtus, mille ümber loodud koalitsioon koondus, et anda selgelt raamid, et mis järgmised aastad nii ettevõtluskeskkonda kui ka inimesi ees ootab ja väga selgelt lahendused ka näiteks kärpepoole pealt, et riik tõmbab ennast samal ajal ikkagi korralikult kokku oma kulude võtmes. Kui me nüüd siin stardime niimoodi, et kui tulevad järjest uued ideed, siis on raske ennustada, kuhu me välja jõuame, mis lahendused on," ütles Tsahkna veel.

Valitsus arutab tuleva aasta riigieelarve aruteludega selle nädala teisipäeval.

Riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia (RES) loodab valitsus ära kinnitada septembri lõpus.

Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) ütles üle-eelmise nädala reedel ERR-ile antud intervjuus, et kaalub ettevõtete kasumite avansilise tulumaksu asemel ettevõtete töötajate kõikide palkade täiendavat kaheprotsendilist maksustamist. Ligi sõnul oleks nii maksu lihtsam koguda ja ei oleks ettevõtetele koormav.

Peaminister Kristen Michal ütles, et lõpliku otsuse selle üle, kuidas koalitsioonilepet rakendada, teeb valitsus.

"Eelarvelised valikud, analüüsid ja majandusprognoosi esitab rahandusminister valitsusele ja valitsus teeb otsused. Sellisena tasub otsustamisele eelnevat arutelu käsitleda, on pakutud erinevaid aluseid, kuidas julgeolekumaksu ettevõtete osa rakendada, rahandusministeerium arvutab need läbi ning minister esitab kõik asjassepuutuvad valikud valitsusele ja valitsus teeb otsuse," sõnas Michal.