Eesti 200 ei toeta palgafondi maksustamise ideed
Eesti 200 esimehe Kristina Kallase sõnul ei toeta erakond rahandusminister Jürgen Ligi ideed kehtestada ettevõtete kasumi maksu asemel palgafondi maks. Varem on ettepaneku vastu olnud ka kolmas koalitsioonipartner Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
"Eesti 200 ei toeta sellisel kujul rahandusministri ettepanekut, sest mõjuanalüüsist on näha, et see maks lööb majanduskriisis kõige enam pihta saanud ettevõtlussektoreid: töötlev tööstus, eksport, side ja infosektor ning majutus ja turismisektor. Palgamaksu tõstmine mõjutab kõige tugevamini eksportivat Eesti majandussektorit ja neid ettevõtteid, kes toodavad midagi. Me ei saa anda järjekordset hoopi eksportivale sektorile, mis panustab Eesti majanduse arengusse pikas plaanis," ütles Kristina Kallas.
Eesti 200 juhi sõnul peab valitsuse prioriteet olema suunatud majanduse kriisist välja juhtimisele, stabiilse ettevõtluskeskkonna loomisele ja majanduse konkurentsivõime taastamisele.
Kallase sõnul ei saa valitsus tegeleda ainult maksude ja kärbetega ning majandusest raha väljaviimisega.
"Peame ka riigina leidma rohkem võimalusi majandusse investeerida – Eesti 200 on selleks välja pakkunud suurinvestorite meetme. Sama tähtis on ettevõtjatele oskustööjõu kättesaadavus. Ettevõtjad on mitmeid aastaid rääkinud, et majanduse konkurentsivõime tugevdamiseks on vaja tõsta välistööjõu kvooti."
Kallase sõnul peab valitsuse rõhk olema ettevõtluskeskkonna stabiilsusel, maksupoliitika peab olema pikalt ette teada ja senine etteaimamatus peab lõppema.
"Sama oluline on jõuliste sammudega bürokraatia vähendamine, investeeringute pika plaani paika panemine ja tööjõu kättesaadavuse probleemi lahendamine julgete sammudega," sõnas Kallas.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles 16. augustil ERR-ile antud intervjuus, et kaalub ettevõtete kasumite avansilise tulumaksu asemel ettevõtete töötajate kõikide palkade kaheprotsendilist lisamaksustamist. Ligi sõnul oleks nii maksu lihtsam koguda ja see ei oleks ettevõtetele koormav.
Ligi ettepanekusse suhtusid kriitiliselt alul vaid sotsiaaldemokraadid ning Eesti 200 hoidis neutraalset joont.
Mis on kirjas koalitsioonileppes?
Kehtestame kuni 31.12.2028 julgeolekumaksu, mille suuname Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks. Maksu edasise vajaduse või muutmise otsustab pärast 2027. aasta riigikogu valimisi ametisse astuv valitsus.
Julgeolekumaks koosneb kolmest osast:
a) 2% käibelt alates 01.07.2025,
b) 2% füüsiliste isikute tuludelt alates 01.01.2026,
c) 2% ettevõtete kasumilt alates 01.01.2026.
