"Hea pole neist kumbki, kuid meil pole teist varianti, kui tahame oma riiki kaitsta. Antud valikut tehes seisan mina ettevõtete vara maksustamise vastu, kuna põllumeeste vaatest on tegemist ebaproportsionaalse koormisega," märkis Hartman kirjalikus kommentaaris ERR-ile.

Tema sõnul on põllumajandus varamahukas ettevõtlus, millel on samas toidujulgeoleku seisukohalt asendamatu roll.

"Julgeolekusse peame panustama kõik, kuid samal ajal tuleb nii maksumaksjatele kui ka ettevõtetele anda selge indikatsioon, et riik kogub makse õiglaselt. Koormates põllumajandusettevõtteid varamaksuga, viime tasakaalu selgelt paigast," leidis minister.

Tema selgituse kohaselt on põllumeestel omakapitali hulk suur, kuid käive seejuures madal. Põllumajandusettevõtete varad põhinevad enamasti laenudel ning Eesti põllumajandustootjate võlakoormus on üks Eesti suurimaid.

"Kui me maksustame muuhulgas põllumeeste maa, loomad ja varud, lükkab see ebaõiglust järjest suuremaks, kuna iga lehmadele söödetav silopall on ka bilansi mõttes põllumehe vara," tõdes Hartman.

Eriti valusalt saavad ministri hinnangul omakapitalimaksuga pihta kasvujärgus ja äsja investeeringuid teinud põllumajandusettevõtted.

Lisaks tõi ta esile, et kui põllumeeste põhiline tootmisvahend on maa, aga seoses juba kehtestatud maamaksuseaduse muudatustega tõuseb maamaks kohati olulisel määral. "See tähendab, et täiendav varamaks tooks selgelt kaasa topeltmaksutamise," ütles Hartman.

Minister rõhutas ka, et põllumajandustootjad ja maapiirkondade ettevõtjad moodustavad samuti osa Eesti julgeolekust, sealhulgas toidujulgeolekust, pakkudes turvalisuse tagalat.

"Näiteks Soome on praegustes kärpetingimustes otsustanud, et põllumajandus on ainus valdkond, mida nad ei kärbi, sest see on strateegiliselt tähtis. Põllumajandusettevõtted kriisiolukorras abi ei vaja, vaid pakuvad seda – neil on alternatiivsed küttevõimalused, generaatorid, kütusevarud, omatoodetud toit ja selle tootmisvõimekus. Peame tagama nende jätkusuutlikkuse," ütles Hartman.