Kuna valitsus pole ettevõtete maksutamises mingite tulemusteni jõudnud, tegid tööandjate liidud valitsusele uue ettepaneku – kehtestada bilansipõhine maks. Peaminister Kristen Michal ütles neljapäeva ennelõunal, et see ettepanek vajab kaalumist.

"Selle kohta me saame analüüsi rahandusministeeriumilt ja ehk pealelõunal, kui varem ei jõua, arutame seda. Ilmselt ei jõuagi varem kui pärastlõunal ja vajadusel jätkame järgmisel nädalal. Püüame jõuda lahenduseni, milline see lai julgeolekumaks välja näeb," rääkis Michal.

Kaubandus-tööstuskoja juht Mait Palts selgitas, kui suur oleks nende ettepanekul bilansimahult arvestatav tasu.

"See on ühekordne. Lihtne, arvestades bilansimahu suurust, vastavalt sellele orienteeruvalt võiks olla 0,1 protsenti bilansimahult maksu suurus, tasu suurus aastas. Oleks hästi lihtne, kõigile arusaadav, ei nõuaks eraldi täiendavat ühte uut deklaratsiooni või arvestuse koostamist, sest see number tuleb majandusaasta aruandest, mida iga juriidiline isik ju esitab," selgitas ta.

Kaubandus-tööstuskoja enda analüüs näitab, et 18 Eesti ettevõtet tasuks kolmandiku maksu kogumahust ja paarsada maksaks üle poole maksust.

Pangaliidu hinnangul on see maks vale samm.

"Esiteks, see ei ole laiapõhjaline. See väga selgelt hakkab piirama mingisuguseid konkreetseid sektoreid. Näiteks, Eestile on ikkagi väga oluline arendada tööstussektorit, mis vajab kapitalimahukaid investeeringuid, aga selline varamaksu põhine lähenemine on väga halb sõnum selles suhtes. See teema on väga nõrgalt läbi analüüsitud," kommenteeris pangaliidu juht Kadri Kiisel.

"Alati võime seda disainida üht- või teistmoodi ja ühel juhul saavad ühed ettevõtted natuke rohkem pihta, teisel juhul teised. Ma arvan, et see ongi selline kompromissi otsimise koht. Aga see, mis sai välja pakutud, on tõesti üsna kaalutletud ja läbimõeldud ja pälvinud väga laialdase toetuse," ütles Palts.

Ligi 15 ettevõtjat ei soovinud neljapäeval oma hinnangut pakutud maksu kohta "Aktuaalsele kaamerale" anda. Tööandjate keskliidu juhi Kai Realo sõnul pole kõikidele ettevõtetele sobivat maksu olemas ja selles osas tegelikult üksmeelt pole.

Ernst & Young Eesti maksuosakonna partneri, maksujurist Ranno Tingase sõnul ei jaguneks see maks ühtlaselt kõigile.

"Need ettevõtted, kellel on suuremad varad, peavad loomulikult siis järelikult rohkem maksma. Aga need varad võivad olla ka n-ö laenu eest ostetud, nii et selline bilansimahul põhinev maks tekitab sellise olukorra, kus pihta saavad infrastruktuuriettevõtted, pangandussektor, taristu, suuremad tootmisettevõtted," selgitas Tingas.