LULUCF-i sektori kliimaeesmärkides on ajavahemik 2021 kuni 2030 jagatud kaheks: 2021–2025 ja 2026–2030. Soomel on probleeme esimese perioodi nõudmiste täitmisega ning järgmisel aastal hakatakse arvutama, kui palju Soome metsad, põllud ja rohumaad aastatel 2021–2025 süsinikku sidusid.

Andmed peaksid siis näitama, et Soomes on atmosfääri paisatud rohkem heitkoguseid, kui on lubatud.

Lõplik kulu selgub alles paari aasta pärast. Suure tõenäosusega Soome enda eesmärki ei täida ning olenevalt puudujäägi suurusest, ühikute hinnast ja üleüldisest nõudlusest läheb see maksma 800 miljonit kuni kaks miljardit eurot.

See on tingitud sellest, et võrreldes heitkoguste sidumisvõimega on Soomes tööstuse, ehituse ja põllumajanduse tõttu raiutud liiga palju metsa.

Olukorda oleks saanud parandada, kui Soome oleks süsiniku sidumiseks võtnud kasutusele vastavad meetmed. Seda pole aga tehtud ning nüüd peab Soome ostma kvoote teistest EL-i riikidest. Selliseid ühikuid saab osta Rumeenialt, Hispaanialt ja ka Itaalialt. 

Hind pole veel teada, lisaks Soomele peavad ka teised EL-i liikmesriigid ostma heitkoguste vähendamise ühikuid, mis tõstab hinda veelgi.

Pärast Venemaalt pärit puidu sissevedu suurendati Soomes kodumaist raiet. Soome keskkonnaminister Kai Mykkänen ütles, et riik proovib nüüd LULUCF-iga seoses saada rohkem paindlikkust ning arutelud sel teemal Euroopa Komisjoniga alles käivad. 

Keskkonnaministeeriumi nõunik Tuomo Kalliokoski ütles siiski, et tema hinnangul on tõenäoline, et Soome peab heitkoguste vähendamise ühikuid juurde ostma.

LULUCF ise aitab täita EL-i kliimaeesmärke, kuna Euroopa Liit soovib hiljemalt 2050. aastaks saada kliimaneutraalseks Ka Pariisi kliimaleppes toodi välja LULUCF-i kriitiline roll kliimamuutustega tegelemisel.