Metsanduse kasvuhoonegaaside puudujääk on seni arvatust suurem
Eesti metsanduse ja maakasutuse sektoris tekkiv kasvuhoonegaaside puudujääk on uue prognoosi kohaselt viiendiku suurem, kui seni arvatud. Hinnangud selle kohta, kui palju täitmata jääv kliimaeesmärk võiks riigile maksma minna, erinevad aga mitmekordselt.
ERR kirjutas kevadel, kuidas Eesti ei suuda täita metsanduse ja maakasutuse sektoris (LULUCF) aastateks 2021–2025 kokku lepitud kliimaeesmärki ning peab seetõttu ostma lähiaastatel tõenäoliselt sadade miljonite eurode eest kasvuhoonegaaside heiteühikuid.
Kliimaministeeriumi sõnul lüüakse sektoris tekkiv puudujääk lukku 2027. aastal ning tehingud peaksid aset leidma aasta hiljem ehk 2028. aastal. Kuigi valitsus sai septembri lõpus valmis ka riigieelarve strateegia aastateks 2025–2028, siis heiteühikute ostmisega seal veel ei arvestata.
Kliimaminister Yoko Alender lausus, et tõstatas teema küll riigieelarve strateegia kõnelustel, kuid kuna jutt veel vaid prognoosist ning riigil pole ülevaadet, milline kulu riigieelarvele saab olema, siis ei lisatud seda ka strateegiasse.
Kliimaministeeriumi uue prognoosi kohaselt on metsanduse ja maakasutuse sektori puudujääk aga viiendiku võrra kõrgemgi, kui veel kevadel arvatud. Kui kevadise hinnangu järgi oli puudujääk vähemalt 5,6 miljonit tonni, siis viimase teabe kohaselt vähemalt 6,6 miljonit tonni.
Eesti hindab kulu riigieelarvele Soomest mitu korda tagasihoidlikumalt
Hinnangud selle osas, kui suure summa eest peab Eesti juba mõne aasta pärast heiteühikuid ostma, erinevad laialt. Prognoosimise teeb keeruliseks see, et ühelt poolt pole teada puudujäägi täpne suurus, teisalt pole aga teada, palju heiteühikud võiks minna maksma.
Alender märkis, et kliimaministeeriumi hinnangu järgi hakkavad riikide vahel kaubeldavad heiteühikud maksma suurusjärgus 5–10 eurot tonni kohta. See tähendab, et metsanduse sektoris tekkiva puudujäägi katmine läheks Eestile maksma 33 kuni 66 miljonit eurot.
Soome ringhääling Yle kajastas poolteist kuud tagasi, kuidas ka Soomel tekib metsanduse sektoris suur puudujääk, mis läheb soomlastele maksma kuni kaks miljardit eurot. Soome keskkonnaministeerium teatas, et kaubeldavad heiteühikud peaksid maksma aga 20–50 eurot tonni kohta ehk viis korda rohkem Eesti prognoositust.
Ka süsinikuturgude ekspert Imre Banyasz hindab, et kliimaministeeriumi hinnang heiteühikute hinnale on liialt optimistlik. Ta ütles, et pigem ligineb hind 50 eurole tonni kohta. Sama hinnangu andis ERR-ile kevadel ka Berliinis paikneva mõttekoja Öko-Institut energia- ja kliimaüksuse asejuht.
Kui aluseks võtta Soome keskkonnaministeeriumi või ekspertide hinnangud, siis läheks viimaste hinnangute järgi metsanduse ja maakasutuse kliimaeesmärgi täitmata jätmine Eesti riigile maksma mitte 33 kuni 66 miljonit eurot, vaid hoopis 132 kuni 330 miljonit eurot.
Alender ütles, et tema arvates on need hinnangud siiski üle paisutatud.
ERR uuris ka, millel Eesti võrdlemisi optimistlik hinnang riigieelarvelisele mõjule põhineb. Kliimaosakonna juhataja Laura Remmelgas lausus, et ministeerium põhineb oma hinnangus Euroopa komisjoni mõjuanalüüsile, mis valmis 2021. aasta juulis ehk pool aastat enne Venemaa suurt sissetungi Ukrainasse.
Surve metsi raiuda on pärast 2022. aastat märgatavalt kasvanud
Metsanduse ja maakasutuse sektoris hinnatakse, kui palju Eesti metsad, põllud ja rohumaad aastatel 2021–2025 süsinikku sidusid. Keskset rolli mängib seejuures metsade raiemaht, sest mida rohkem metsa maha võtta, seda vähem saab mets ka siduda kasvuhoonegaase.
Alender lausus, et suur puudujääk metsanduse- ja maakasutuse sektoris tekib Eestil eeskätt seetõttu, et alates 2022. aastast, mil Venemaa ründas Ukrainat, on olnud märgatavalt suurem surve metsi raiuda.
"Põhiline mõju on siin ikkagi surve metsaraiele, mis kasvas tuntavalt Venemaa alustatud sõja tõttu ja seetõttu, et ei Venemaalt ega Valgevenest puiduimporti meie regiooni ei olnud võimalik teha. Seetõttu läksid puiduhinnad väga kõrgele, mis muidugi tekitas suure raiesurve ja tõepoolest viimaste aastate raiemaht ka kasvas tuntavalt. See on see põhiline põhjus, miks meil ei ole tõenäoliselt võimalik neid eesmärke esimeses perioodis täita," lausus Alender.
Remmelgas ütles, et sõda tekitas ka suurema vajaduse metsa maha võtta ehk raadata, rajamaks kaitseotstarbelisi rajatisi, nagu näiteks Nursipalu sarnaseid harjutusväljakuid.
Seda, et sõjaeelset mõjuanalüüsi ei peaks enam ühikute hinna arvutamisel aluseks võtma, kliimaministeeriumis ei arvatud.
"Nagu oleme korduvalt öelnud, on praegu metsanduse ja maakasutuse sektori (LULUCF-i) ühikute hinna üle spekuleerimine sisutu. Komisjoni hinnang on parim olemasolev. Reaalne kulu selgub 2027. aastal ja siis saame selle ka 2028. aasta riigieelarvesse täpselt planeerida," märkis Remmelgas.
Yle kirjutas, et metsanduse heiteühikute järele saab olema Euroopas suur tung, sest lisaks Eestile ja Soomele peavad ühikuid ostma ka Prantsusmaa, Sloveenia, Tšehhi ja Portugal.
Eesti kavatseb katta metsanduse puudujääki teistes sektorites tekkivast ülejäägist
Lisaks metsanduse ja maakasutuse sektorile hindavad Euroopa Liidu liikmesriigid 2027. aastal ka seda, mil määral õnnestus aastatel 2021–2025 vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid mitmetes teisteski sektorites. Need sektorid on transport, põllumajandus, jäätmed, hooned ja väikeenergeetika. Ametlikus kõnepruugis tuntakse neid sektoreid "jõupingutuse jagamise määruse" sektoritena.
Erinevalt metsanduse ja maakasutuse sektorist on kasvuhoonegaasid seal sektorites vähenenud jõudsamalt, kui Euroopa Liidus kokku lepitud trajektoor meile ette näeb. Eestil tekib viimase prognoosi järgi aastatel 2021–2025 nendes sektorites 1,8 miljoni tonni suurune kasvuhoonegaaside ülejääk.
Remmelgas rääkis, et seda 1,8 miljoni tonni suurust ülejääki on nüüd plaanis kasutada selleks, et korvata metsanduses tekkivat 6,6 miljoni tonni suurust ülejääki. Kui arvestada mõlemat sektorit koos, peab Eesti prognoosi järgi ostma 4,8 miljonit tonni kasvuhoonegaaside heiteühikuid.
Seetõttu arvestab kliimaministeerium praegu Alenderi sõnutsi 2028. aastal kahe kliimaeesmärgi peale kokku veelgi väiksema rahalise väljaminekuga ehk 24 kuni 48 miljoni euroga.
Kõigi nende hinnangute eeldus on, et lisaks Eestile täidab metsanduse ja maakasutuse kliimaeesmärgi ka Euroopa Liit tervikuna, mistõttu saab riik kasutada viie miljoni tonni ulatuses "allahindlust". Ka see pole tegelikult veel üldse kindel, mistõttu võib rahaline väljaminek olla artiklis kajastatud hinnangutest kaks korda suuremgi.
Esimeste kliimaeesmärkide täitmiseks on jäänud natuke üle aasta
Alender tõdes, et väga palju ei ole võimalik tekkivat puudujääki enam vähendada, sest perioodist 2021–2025 on järele jäänud veel vaid aasta. Ta lausus, et metsaomanikel on juba enamik plaanidest tehtud ning järgmist aastat puudutavad raieteatised on ka välja võetud.
"Kui paljud nendest raieteatistest nüüd reaalses elus ellu viiakse, see saab olema näha juba siis, kui see aeg on käes ja me saame statistika," märkis minister.
Kliimaminister ütles, et ministeerium keskendub oma tegevustes praegu pigem järgmistele perioodidele. Ka ajavahemikus 2026–2030 tuleb Euroopa Liidu riikidel täita nii metsanduse ja maakasutuse sektoris kui ka transpordis, põllumajanduses, hoonete ning jäätmete sektoris tuleb täita ambitsioonikad kliimaeesmärgid.
"Nii metsanduse arengukava kui ka nüüd menetluses olev kliimakindla majanduse seadus ja looduskaitse seadus ja metsaseadus on tehtud kantud eesmärgist raiemahte mingil määral alla tuua, ühtlase kasutuse poole liikuda ja täita ka need võetud eesmärgid," ütles minister.
Alender lausus, et kui need seadusemuudatused jõustada, siis vähemalt metsanduse ja maakasutuse sektoris Eesti aastatel 2026–2030 täidab kokku lepitud kliimaeesmärgid.
"Ma nüüd transpordisektori koha pealt hetkel ei hakka täpsemaid veksleid välja andma, aga LULUCF-i koha peal küll jah," märkis Alender.