Eesti 200 hiilgelajad olid minu jaoks erakonna loomise alguses, kui ilmus teie manifest 2018. aastal. Püünele tulid targad Tartu naised, kes mõjusid kui sõõm värsket õhku läppunud õhustikus toimetavate Tallinna keskealiste pintsakutes meestega. Aga 2022. aasta sügisel toimus Eesti 200 poliittehnoloogiline paleepööre, kui erakonna etteotsa sai teie asemel "pintsakute" esindaja Lauri Hussar. Üritate nüüd uuesti erakonna juhiks kandideerides "Tartu naiste aega" tagasi tuua?

Sellele manifestile kirjutasid alla kolm tarka Tartu naist ja kaks tarka Tallinna keskealist meest, aga see seltskond oli kindlasti suurem, kes seda koostas. Ma väga sellesse ei usu, et saab kuskile tagasi minna.

Küll peaks poliitikas lähtuma palju rohkem teadmistest ja võib-olla vähem poliitilistest arvestustest. Eesti 200 seda toona esindas ja peaks võrreldes tänasega oluliselt rohkem ka esindama valitsuses.

Aga vahepeal ei esindanud?

Vahepeal vajus fookus ära sellelt, miks me valitsuses üldse oleme ja mille eest seal seisame. Tegelikult läks meil palju energiat õppimise peale, kuidas üldse asju valitsuses olles teha.

Ja seal on tohutu vahe. Sul on ideed, sa tead, et need võiksid maailma muuta ja paremaks teha. Ja see, kui sa päriselt satud tegelikult nende otsustusprotsesside juurde, see reaalsuse auku kukkumine on ränk. Nagu kõigil teistel, see juhtus ka minul. Sealt me peame välja tulema. Õnneks oleme õppinud aastaga päris palju.

Fookus tuleb seada sellele, miks on meie erakonda üldse Eesti poliitikasse vaja. Selle fookuse sõnastamine iseenda jaoks on kõige olulisem moment praegu.

Olete enda jaoks ära sõnastanud?

Jah, olen küll sõnastanud. Ma rääkisin juba teadmistepõhisest poliitikategemisest, isegi kui kohati sellega võib kaotada ka valijaid. Valijad ju tahavad populistlikku lähenemist, nagu neile pakub [Isamaa esimees] Urmas Reinsalu. Reinsalu ju ütleb, et madalad maksud ja kõrged toetused on Eesti tulevik.

Absoluutne prioriteet peab olema Eesti riigil majanduse konkurentsivõime. Meie majanduse probleem pole ainult maksutõusud, tegelikult riigieelarve puudujääk tekitab ka meie majanduse konkurentsivõimele negatiivset mõju täpselt samamoodi. Kui sul on kaks negatiivset mõjutegurit: maksutõusud ja riigieelarve puudujääk, siis ühte neist pead sa lahendama ja me lahendamegi praegu riigieelarve väga suurt puudujääki.

Eesti majanduse konkurentsivõime üks suurim puudujääk on inimeste nappus. Meil on oskustööjõu puudus ja sellest me absoluutselt ei räägi. See on faktiline number, mis ütleb meile, miks meil majanduse konkurentsivõime on halb.

Me ju räägime sellest kogu aeg. Tööandjad aastate viisi räägivad, et inimesi peab saama lihtsamini Eestisse tuua tööle. Aga me ei näe mingeid reaalseid samme.

Jah, neid samme tuleb nüüd astuda. Näiteks Pärnus on praegu planeeritav metanoolitehas 1,2-miljardilise investeeringuga, kus peaks loodama 200 töökohta, millest väga suur osa on oskustöötajate töökohad, keda meil Eestis ei koolitata.

Seega peab valitsus võtma otsuse vastu, mis võimaldab ettevõtjal neid oskustöölisi Eestisse tuua.

Ma lähen erakonna siseasjade juurde tagasi. Poliitikul peab olema paks nahk, aga kas te sisemiselt olete Lauri Hussarile andestanud? 2022. aasta oktoobris loobus Terras Hussari kasuks kandideerimast ja see tõi talle teie üle võidu. See oli koht, kus esialgsest idealismist sai võitu poliittehnoloogia?

Jah, võib-olla seal tehti poliittehnoloogilisi kalkulatsioone, aga tagantjärele näeme, et need ei õigustanud end, sest see ei toonud midagi paremat juurde. Aga ma ei ole inimene, kes kuhugi minevikku kinni jääb ja kogu aeg selle peal praeb ennast. Ma ikka vaataks ettepoole, vaataks tulevikku.

Inimesed andsid meile mandaadi selleks, et me tooksime Eesti poliitikasse muutusi. Seda mandaati peame me tegelikult täitma hakkama. Seda me ei ole senimaani teinud.

Erakonna praegune juht Margus Tsahkna ei kandideeri seekord Eesti 200 juhtorganitesse. Kas teil on omavaheline kokkulepe, et ta jätkab kindlasti välisministrina vähemalt selle valitsuse lõpuni?

Ei ole sellist kokkulepet. See, et Margus ei kandideeri kuhugi, oli ka mulle üllatus. Ma ei teadnud seda. Ma helistasin talle pärast seda, kui nägin, et ta ei kandideeri. Ta ütles, et ta tahaks keskenduda välisministri tööle, et ta toetab mind ja on nii-öelda alati mul olemas sellel hetkel, kui mul on vaja abi. Ma ei näe tegelikult hetkel mitte mingisugust vajadust meie valitsusdelegatsiooni muuta. Me just panime selle värskelt paika.

Ma pöördusin minevikuasjade juurde tagasi sellepärast, et teie vastas on jälle Hendrik Johannes Terras. Millest see kõneleb?

Seda võib vaadata mitut moodi, näiteks vaadata Tallinna-Tartu vastasseisuna. Eile erakonna liikmetega kohtumisel just erakonna üks liige küsis, et kuulge, kaua meil kestab Tartu ülikooliinimeste ja Tallinna ärimeeste vastasseis. Need meeskonnad ei saa omavahel läbi. Tundub tüüpiline Eesti olukord, eks ole. Nende kahe suurema meeskonna liitmine on kindlasti järgmise juhi väga suur töö.

Hendrik Johannes Terras esindab seda Tallinna poolt juhatuses, tal on noorte ettevõtjate tugi.

Härra Terras sai praktiliselt kogu oma europarlamendivalimiste kampaania raha erakonnast lahkunud ärimehelt Joakim Heleniuselt. Kuidas te sellele vaatate?

See ei ole kindlasti asi, mida ma heaks kiidaks. Ma ei kiida heaks Joakim Heleniuse moodi kõrvalt rahaga nii-öelda erakonna mõjutamist, erakonna juhatuses olevate inimeste mõjutamist. Me oleme seda teiste erakondade puhul näinud. See kindlasti ei ole see, mis Eesti poliitikas kuidagi paremaid poliitilisi otsuseid rahva jaoks toob.

Rääkides rahaga erakonna mõjutamisest, siis Eesti 200 jaoks on kindlasti probleem see, et teil on kuvand, et olete teatud IT-ärimeeste suuvoodrid. Sõltute nende tagatoast ja nende otsustest. Kas te kavatsete kuidagi seda kuvandit lõhkuda?

Teate, me ei sõltu nende tagatoa otsustest. Eesti 200 on ühe suure ideena lauale pannud algusest peale personaalse riigi kontseptsiooni. IT-ettevõtted ei loonud endale erakonda, nad on tulnud meie taha ja meid toetanud. Sellepärast, et nad ka päriselt usuvad, et personaalse riigi suund peaks Eestil olema.

See oleks meie digiriigi viimine innovatiivsele tasemele, mida teised riigid ei ole julgenud teha. Just selle tõttu on IT-ettevõtjad, näiteks Priit Alamäe või tegelikult ka startup'i kogukond meid tugevasti toetanud.

Teiseks on Eesti 200 väga-väga liberaalne nii väärtuseliste vaadete poolest kui ka majanduse avatuse osas. Ka see on toonud meie juurde just startup-maailmas toimetavaid ettevõtjaid, kes on huvitatud, et Eesti oleks maailmale avatud.

Meid on toetanud ka teised ettevõtjad, näiteks Urmas Sõõrumaa.

Urmas Sõõrumaa jagab ju kõikidele erakondadele raha…

See on väga tore, et ta seda teeb. Probleem tekib sel juhul, kui koos sellega tekivad nõudmised teatud poliitika läbisurumiseks. Meil on olnud erakondi, kellel on rahaline sõltuvus ühest konkreetsest ettevõtjast. Selle ettevõtja konkreetsed soovid Eesti poliitikas tulevad koos selle rahaga kaasa.

Ärimees Joakim Helenius on kahjuks Hendrik Terrase nimel isegi Hendriku valimisprogrammi avalikustanud Delfis. Sellised asjad ei tohiks poliitikas toimuda, et üks ettevõtja lihtsalt põhimõtteliselt tellib endale poliitikat. Küll pole midagi halvasti, kui ettevõtja toetab konkreetset maailmavaadet.

Hendrik Johannes Terras on teie tõlgenduses siis Joakim Heleniuse käpik?

Mul on natuke segane, milline on nende suhe. Aga see, kui Joakim Helenius avalikustas majandusprogrammi ja ütles, et see on Hendrik Terrase majandusprogramm, siis mul tekkis ikkagi väga palju küsimusi selle kohta. See ei paistnud hea välja. Pean Hendriku käest selle kohta konkreetselt küsima.

Palju te hääli saate 31. augustil toimuvatel Eesti 200 juhivalimistel? Räägime protsentidest.

See sõltub väga palju sellest, kui palju inimesi üldkogule kohale tuleb.

Mis saab, kui teie vastaskandidaat võidab? Mis saab Eesti 200-st siis edasi?

Noh, Hendrikul on olemas ju programm, mille alusel ta seda erakonda on lubanud juhtida.

Olete ise valmis olema edasi erakonnas, mille majandusprogrammi on kokku kirjutanud Joakim Helenius?

Tegelikult selles majandusprogrammis ei olnud midagi sellist, millele ma otse vastu räägiks. Ma olen enamiku asjadega nõus. Arusaamatu on lihtsalt see, miks Helenius erakonna esimehe kandidaadi nimel seda teeb.

Ma ei näe omavahel maailmavaatelisi vastasseise. Kui erakonna uus juht erakonda ja inimesi suudab liita ühise eesmärgi nimel, siis ei ole ju muud põhjust sealt erakonnast kuidagi minema kõndida või millegi pärast seda erakonda lõhestada.

Mina ei näe endale niikuinii teist alternatiivi Eesti poliitikamaastikul. Mina kuhugi ei lähe. Ma olen lubanud valijatele, et ma just sellist maailmavaadet esindan ja seda ma esindan.

Olles ise teinud mõned intervjuud härra Terrasega, siis tajun, kui kobav ja algaja ta tegelikult on. See pole etteheide, me kõik alustame kuskilt oma kooliteed. Aga kas teile ei tundu, et ta on liiga noor ja kogenematu, et juhtida niivõrd keerulises seisus olevat erakonda?

Kindlasti on vaja selleks kogemust, et olla nii keerulises seisus valitsuserakonna juht. Vaja on nii poliitilist kogemust kui ka valitsuskogemust. Nii et see on kindlasti minu eelis.

Ma olen ükskord juba neljaprotsendilise toetusega erakonna üles ehitanud, aga ka Hendrikul on ka omad tugevused. Ta on väga hea meeskonnatöö looja ja meeskonna mobiliseerija. Tegelikult usun, et me Hendrikuga koos suudame kindlasti selle erakonna sealt neljaprotsendilise toetuse pealt kõrgemale tuua.

Mis on see kõige pakilisem mure erakonnal? See, et inimesed jooksevad fraktsioonist ja volikogudest lihtsalt laiali? Näevad teistes erakondades paremaid võimalusi?

Ei, meil ei jookse see seltskond laiali. Ma seda küll ei näe, et erakonna fraktsioon laguneks või kohalikes volikogudes toimuks lagunemine.

Juhi esmane ülesanne on üles ehitada organisatsiooni sisemised tööprotsessid. See valijat muidugi antud hetkel ei huvita, aga Eesti 200 viimase aasta otsustusprotsessides on olnud kaos. Kuskil tehakse otsuseid, osa juhatuse ja fraktsiooni või piirkonna liikmed ei saa aru, kust see otsus on tulnud. Erakonna rutiinne toimimine on vaja paika saada.

Teine asi on Eesti 200 poliitiliste seisukohtade väga tugev esindamine valitsuses. Ma olen siin kriitiline meie senise tegevuse suhtes. Kabinetivaidlustes oleme olnud väga emotsionaalsed ja teravad, aga väljaspool kabinetivaidlusi pole valijatele selgitanud, mille eest on Eesti 200 kabineti kinniste uste taga seisnud.

Ehk siis tuleb kopeerida sotside juhti Lauri Läänemetsa, kes on ajakirjanikele väga tänuväärne partner, sest tahab ise kõiki teemasid kommenteerida ja on suutnud tekitada seeläbi valitsusliidu siseopositsionääri kuvandi?

See on olnud vastandumine läbi selle, et kõik mis seal kabinetis otsustati, sotsiaaldemokraatidele ei sobi.

Eesti 200 on aga olnud olukorras, kus me oleme valitsuskabinetis teinud oma ettepanekuid otsuste vastuvõtmiseks, mis on seotud majandusega. Neid ei ole vastu võetud, kogu aeg on öeldud, et arutame järgmine kord. Niimoodi on see aeg tiksunud ja me oleme olnud leplikud, et hea küll, ootame siis järgmist korda. Aga me ei oleks tohtinud seda teha.

Majanduse seis on täna selline, et meil ei ole enam mitte midagi oodata, me peame need otsused vastu võtma. Ehk siis meie enda ideede eest seismine peaks olema palju tugevam, kui me täna seda teinud oleme.

Olete kaalunud ka opositsiooni minekut? Või siis on teile Vabaerakonna saatus tagatud?

Oleme kaalunud ja kui tõesti nüüd see praegune valitsus ei võta ette samme, mis majanduse puhul Eesti august välja toovad, siis ma arvan, et Eesti 200 jaoks on küll küsimus selles, miks me peame seda valitsust praegu toetama.

Selleks et mitte uduseks jääda, mis on need kolm konkreetset sammu, mille tegemata jätmisel te valitsusest lahkute?

Koalitsiooniläbirääkimistel leppisime kokku kahes suures sammus. Üks on seotud suurettevõtete Eestisse meelitamisega ja selleks on vaja teha mitmeid olulisi asju, kaasa arvatud näiteks planeeringute perioodi lühendamine viielt aastalt ühele.

Teine asi on oskustööjõu toomine Eestisse. Paljudele inimestele see otsus ei meeldi, aga Eesti majanduse konkurentsivõime tagamiseks on see vajalik. Meil on selle kohta ettepanekud juba pikemat aega laual olnud.

Kui valitsuspartnerid ei ole valmis neid asju tegema, siis ma ei ole kindel, kas me majanduse nii-öelda sügavast august ka välja tuleme. Kui neid asju ei tule, siis pole mõtet seal valituses olla.