Pakkumisele läheb kaks miljonit võlakirja kogumahuga 200 miljonit eurot Eesti-sisese võlakirjaprogrammi alusel, teatasid rahandusministeerium ja Tallinna börs.

Märkimise miinimumkogus on üks võlakiri nimiväärtusega 100 eurot. Kahe aasta pikkusega võlakirjade lunastamistähtaeg on 16. septembril 2026, mil Eesti riik maksab võlakirja omanikule tagasi algse võlakirja nimiväärtusele vastava summa ning lisaks fikseeritud intressi 3,3 protsenti aastas. Intresside väljamakse tehakse üks kord aastas.

Võlakirjade märkimine algab 28. augustil kell 10 ning lõppeb 9. septembril kell 16, seda saab teha LHV, Swedbanki, SEB ja Luminori kaudu.

Märkimiseks on tarvis väärtpaberikontot, mida saab taotleda oma kodupangast või mõne teise teenusepakkuja juurest. Ettevõttel või muul juriidilisel isikul on võlakirjade märkimiseks vaja LEI-koodi, selle taotlemiseks peab ühendust võtma LEI-koodi teenusepakkujaga.

Märkimiseks vajalik rahasumma peab märkimiskorralduse esitamise ajal kontol olema ja see broneeritakse kuni võlakirjade jaotamiseni.

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees ütles võlakirjade pakkumist tutvustaval pressikonverentsil, et tegu on uue madala riskiga instrumendiga, mida saavad osta konservatiivsema investeerimisstiiliga inimesed, aga kindlasti sobib see ka kogenud investorite portfelli, et riske tasakaalustada.

"See summa on Eesti mõistes suhteliselt suur, sellises mahus avalikku pakkumist ei ole minu teada Eestis olnud ja loodame, et selle kuni 200 miljonit eurot me järgneva kahe nädala jooksul kokku saame," lausus Luurmees.

Ta lisas, et pakutav intress on siiski mõnevõrra kõrgem tänasest tähtajaliste hoiuste pangaintressist, mis on 2,5 protsendi juures. Ühtlasi loodab Luurmees, et riigivõlakirjade emissioon aitab kaasa kohaliku finantsturu arengule.

Võlakirjade pakkumine ja intressiarvutus on tema sõnul toimunud turupõhiselt.

"Tavalisest madalam nimiväärtus ja lühem periood tuleneb meie soovist teha võlakiri kättesaadavaks võimalikult paljudele inimestele," lausus Luurmees.

Eelistatud on jaeinvestorid

Eesti riik eelistab võlakirjade jaotamisel jaeinvestoreid, kuid võlakirjade jagunemist jaeinvestorite ja institutsionaalsete investorite vahel ei ole eelnevalt kindlaks määratud.

Luurmees selgitas, et kõigi eelduste kohaselt peaks võlakirjad jagunema nii, et kui jaeinvestorid otsa lõppevad, saavad oma osa institutsionaalsed investorid, kuid kõik sõltub sellest, milliseks kujuneb jaeinvestorite huvi.

"Kui jaeinvestorid peaks väga suures mahus märkima, siis jätame endale vabaduse otsustada," lisas rahandusministeeriumi esindaja.

Võlakirjadelt eraisikutele makstavatelt intressidelt peab riik kinni tulumaksu, mis on praegu veel 20 protsenti, kuid alates uuest aastast 22 protsenti. Siiski on võimalik tulumaksukohustust edasi lükata, kui selleks avaldus esitada.

Tulumaksu ei peeta kinni Eesti residendist investoritelt, kes on soetanud võlakirjad investeerimiskonto kaudu ja andnud sellest teada hiljemalt kaks tööpäeva enne intresside väljamakse kuupäeva.

Pensioni investeerimiskonto (PIK) kaudu võlakirju soetanud Eesti residendist investoritelt tulumaksu kinni ei peeta ja selle konto omanikel ei ole vaja esitada ka tulumaksukohustuse edasilükkamise avaldust.

Kauplemistulu tuleb ka tuludeklaratsioonil deklareerida.

Võlakirjade pakkumise tulemused ja jaotus on plaanis avalikustada 11. septembril ja nendega kauplemine Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas peaks algama 17. septembril.

Sõerd pakub, et emissioon märgitakse täis

Riigikogu rahanduskomisjoni liikme ja kunagise rahandusministri Aivar Sõerdi (Reformierakond) sõnul on tegemist ilmselgelt märkimisväärse arenguga kohalikul väärtpaberiturul, millega täidetakse üks lünk kapitaliturul eelkõige jaeinvestorite jaoks. "Riigi võlakiri on võrreldes pangahoiusega piisavalt atraktiivne. Asi pole mitte ainult pakutavas intressimääras, vaid ka selles, et riigi võlakiri võrreldes tähtajalise hoiusega on likviidne," sõnas Sõerd.

Võlakiri sobib Sõerdi hinnangul hästi ka algavale investorile, sest seda peetakse madalaima riskitasemega instrumendiks, kuid oleks hea, kui võlakirjadesse investeerijal oleksid teadmised võlakirjast ja võlakirjuturu toimimisest.

"Ma ise kavatsen seda võlakirja märkida, aga ettevõtte alt, kus on mul ka suurem osa ülejäänud investeeringuid. Investeerimisel tekib mõnikord olukordi, kui kontole tekib näiteks mõnest investeeringust väljumisel rahapuhver ja seda on vaja ajutiselt kuhugi nii-öelda parkida. Parim instrument selleks on USA Treasury Bond, aga see pole Eesti jaeinvestoritele kättesaadav. Seega oleks Eesti riigivõlakiri alternatiiv," rääkis Sõerd.

Pikaajalisteks investeeringuteks eelistab Sõerd ise veidi riskantsemaid, aga ka suurema tootlikkusega instrumente, aktsiaid ja korporatiivvõlakirju. "Näiteks märkisin sel nädalal Grenardi võlakirja, mille pakutav intress on kümme protsenti, aga see võlakiri on ka hoopis teistsugune ja oluliselt suurema riskiga finantsinstrument."

Eesti riigi võlakirja kohta pakkus Sõerd, et kohalikul turul tekib piisavalt suur huvi ja emissioon märgitakse täis.

Swedbank hindab pakutavat intressi heaks

Swedbanki kapitaliturgude juht Alan Marnot rääkis, et pangad näevad praegu väga palju tähtajalisi hoiuseid, kuid võlakirjadega pakutav intress 3,3 protsenti kaheks aastaks on väga hea pakkumine.

"Võlakirjadega hakatakse kauplema börsil. See võimaldab võlakirjast ka varem väljuda ja see peaks muutma selle huvitavaks ka neile investoritele, kes hoiavad täna raha arvelduskontol," lausus ta.

Marnoti sõnul eeldab pank, et võlakirjast on huvitatud kohalikud konservatiivsed pensionifondid ja pankade enda treasury'd.

"Oletame, et nad ei saa märgitud soovi täidetud ja panevad börsile välja ostuhinna, mis on vähemalt emissiooni hind või sellest kõrgem. See on hinnaootus, eeldusel, et baasintressi osas üllatusi ei tule," ütles Marnot.

Rahandusminister Jürgen Ligi tõi välja, et riskivabad asjad toodavadki vähem.

"Julgustaks küll investoreid, et see on parem kui hoiusel hoidmine, isegi parem kui tähtajalisel hoiusel hoidmine ja mõistlik säästja kasutab riskivabamaid, mitte riskantsemaid asju," lausus ta.

Ligi ise siiski riigi võlakirju soetada ei plaani ning põhjendas seda käimasoleva majaehitusega, mistõttu tal pole raha.

"Kutsun kõiki osalema, kes ei ehita maja. Kui mul oleks raha, siis kindlasti osaleksin," kinnitas rahandusminister.

Nasdaq Tallinna börsi juhatuse esimehe Kaarel Otsa sõnul tekib riigi võlakirjade näol Eesti kapitaliturule sisuliselt uus ja kõigile kättesaadav finantsinstrument.

"See võiks huvi pakkuda nii algajale investorile väärtpaberiturul esimeste sammude tegemiseks kui kogenud investorile riskide hajutamiseks. Suurim erinevus tähtajalise pangahoiusega on just selle likviidsus – riigi võlakirja on võimalik soovi korral osta ja müüa," lausus Ots.

Ta lisas, et riigi võlakirja peetakse kõige turvalisemaks finantsinstrumendiks ja põhjusega.

"Riigivõlakirjal on roll kapitalituru arendamises - ta on üks nurgakive, kuna on üks võlakirjaturu oluline osa. Kapitaliturg omakorda on sama oluline infrastruktuur nagu on teedevõrgustik, elektrivõrk. Meil on ruumi kõiki neid arendada," lausus ta.

Vaata rahandusministeeriumi pressikonverentsi täismahus

Võlakirju on välja andnud paljud riigid

Viimaste aastate jooksul on mitmed Euroopa riigid, näiteks Belgia, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Portugal, Rumeenia ja Suurbritannia, andnud välja jaeinvestoritele suunatud riiklikke võlakirju eri mahtudes, ehkki võlakirjad pole alati olnud börsil kaubeldavad. Võlakirjade pikkus on ulatunud ühest kuust kuni kümne aastani.

Kuna riiklik võlakiri on üks madalaima riskiga finantsinstrumente, on see toonud väärtpaberiturule ka uusi väikeinvestoreid.

Eesti riik on alates Covid-19 kriisi algusest 2020. aastal aktiivsemalt emiteerinud nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi võlakirju. Juuli lõpu seisuga on investorite portfellides nelja miljardi euro väärtuses pikaajalisi ja 1,1 miljardi euro väärtuses lühiajalisi Eesti riigi võlakirju. Need võlakirjad on olnud suunatud peamiselt kutselistele investoritele ja rahvusvahelistele fondidele.

Eesti majapidamiste hoiuste maht ulatus juuli lõpus rekordilise 12,4 miljardi euroni, millest tähtajalistel hoiustel on 4,3 miljardit eurot.

Eesti investoritele suunatud riigivõlakirjade emissiooni juriidiline nõustaja on advokaadibüroo Sorainen.