Alates kolmapäevast saavad Eesti inimesed osta Eesti riigi kaheaastase tähtajaga võlakirju, millelt riik maksab intressi 3,3 protsenti aastas ning pakkumisele läheb kaks miljonit võlakirja kogumahuga 200 miljonit eurot.

Rain Leesi ütles ERR-ile, et üldjoontes vastavad pakutavad tingimused praegusele turuolukorrale ja on jaeinvestorite jaoks mõistlikud.

"Pakutav 3,3 protsenti intressi tundub selles mõttes hea, et täna pakuvad kommertspangad kaheaastasele deposiidile 2,5-protsendilist intressi ehk riigi võlakirjaga on võimalik kaheks aastaks suhteliselt kõrgem intress lukku panna," lausus Leesi.

Eesti suuremate pankade tähtajaliste hoiuste intressimäärad on praegu üsna sarnased. Kaheks aastaks pangas raha tähtajalisele hoiusele pannes maksavad nii Swedbank, LHV kui ka SEB 2,5 protsenti intressi, üheaastase hoiuse puhul on intress 3,5 protsenti. Erandiks on Luminor, mis pakub kaheaastast tähtajalist hoiust kaheprotsendilise ja üheaastast hoiust 3,4-protsendilise intressiga.

Leesi tõi välja, et kui võrrelda riigi võlakirja tähtajalise deposiidiga, siis võlakirjade eeliseks on võimalus neid hiljem järelturul müüa.

"Me küll veel ei tea, kui likviidseks see instrument kujuneb, aga võime eeldada, et pigem on seda võimalik suhteliselt lihtsalt järelturul müüa. Tähtajalise deposiidi puhul, kui inimesel on vaja seda enne tähtaega kasutada, kaotavad nad tavaliselt katkestamise puhul intressi, aga riigi võlakirja puhul arvestatakse intressi selle perioodi kohta, kui kaua seda võlakirja hoiti," lausus Leesi. "Küll aga pole garanteeritud selle järelturu hind."

Neile eraisikuile või ettevõtetele, kellel on kontol suuremad rahasummad, on riigi võlakirjadesse investeerimine tema sõnul atraktiivne põhjusel, et Eestis on tagatud kuni 100 000 euro suurused hoiused, aga suurema summa puhul on hoius avatud panga krediidiriskile, mis on küll üsna madal, kuid siiski eksisteerib. Riigi võlakirjade puhul saab seda riski vältida.

"Ilmselt need võlakirjad võivad olla päris huvitavad kommertspankadele endile just likviidsuse juhtimise seisukohast," lisas Leesi.

Rahandusministeerium tutvustas teisipäeval majandusprognoosi, mille kohaselt kiireneb inflatsioon tuleval aastal viie protsendini. Küsimusele, kas selles vaates on riigi võlakirjade intressimäär potentsiaalsetele investoritele ligitõmbav, vastas Leesi, et kindlasti peab madala riskiga võlakirju käsitlema pigem kui säästmis-, mitte investeerimistoodet. See tagab reaalvarade väärtusele vähemalt säilivuse või kasvu.

"Aga kui vaatame seda sellest perspektiivist, et täna on Eesti kodumajapidamistel umbes 16 miljardit eurot deposiite, millest üle poole on nõudmiseni hoiustel, mis sisuliselt ei teeni üldse intressi, siis sellest perspektiivist on see 3,3 protsenti kindlasti märksa mõistlikum, kui niisama seda nõudmiseni hoiusel hoida," tõdes Avaroni investeeringute juht.

Tähtajalist hoiust ei maksa katkestama tormata

Redgate Capitali juhatuse liige Valeria Kiisk ütles, et neil, kellel on raha praegu tähtajalistel hoiustel, ei pruugi olla mõistlik neid katkestama tormata, et riigi võlakirju märkida, sest varem sõlmitud hoiused pakuvad paremat tootlust.

"Aga kui inimesel on hoius, mis on lõppemas ja ma tahan uurida oma võimalusi, siis järgmine samm, eriti alustavale investorile – sa lood endale meelerahufondi, avad pangahoiuse –, siis järgmine samm peakski olema võlakirjad. See on hästi turvaline instrument. Ja siis hakkad lisama oma portfelli riske alates suurte ettevõtete aktsiatest ja nii edasi," lausus ta.

Kiisa sõnul on riigi võlakirjad kapitaliturgude vaatest suurepärane võimalus ja on kahju, et seda pole varem olnud.

"Tegelikult meie investeerimiskultuur ja -aktiivsus on kasvanud plahvatuslikult, nii palju on investoreid turul, aga investeerimisvõimaluste puudus natuke nügis neid riskantsemate varade poole, mis on kahetsusväärne. Nüüd on tulnud pinnale esimesed kaasused, kus investorid on oma rahast ilma jäänud /.../ ja kui nüüd tekib kindlam instrument, siis see avardab investorite võimalusi," ütles Kiisk.

Ta tõi näite, et kui inimene teab, et tal tuleb kahe aasta pärast majaehitus, pulm või mingi muu suuremat rahasummat nõudev elusündmus ja ta tahab seni mõneks ajaks oma raha paigutada, on riigi võlakirjad päris huvitav võimalus.

Kui aga ettevõtjal on võimalik panna püsti uus ärisuund, mis tema äri suurelt ja kiiresti kasvatada aitab, siis ei pruugi need võlakirjad kõige parem võimalus olla – kõik on individuaalne.

Huvi võlakirjade vastu on eeldatavasti üsna suur

Superia Corporate Finance'i juhtivpartner Henrik Igasta ütles, et kapitalituru seisukohalt on riigi võlakirjad pikalt oodatud samm, mille oleks juba ammu võinud astuda. Ka on see oluline sündmus kapitali hinna kujundamise kontekstis.

"Kuna see on esmakordne asi ja võib-olla on investorid kohalikul turul õppinud igasugu kõrge tootlusega rämpsvõlakirjade hiljutistest ämbritest, siis arvan, et sellel läheb suhteliselt hästi," prognoosis Igasta.

Ta lisas, et kui ta otsiks praegu, kuhu oma likviidseid vahendeid paigutada, siis pangadeposiit eeldab, et raha on kuni tähtajani kinni ja seetõttu oleks ilmselgelt mõistlik alternatiivina riigi võlakirju kaaluda.

Rain Leesi prognoosis, et võlakirjade maht märgitakse tõenäoliselt täis, sest 200 miljoni euro suurune emissiooni maht on üsna mõistlik ka riigi seisukohast.

"Kui vaadata Eesti riigi rahvusvahelisi emissioone, on need olnud mahus miljard ja 1,5 miljardit, mis on tegelikult Eesti riigi jaoks suhteliselt suured summad. Mis tähendab, et kui nende võlakirjade tähtaeg saabub ja turul juhtub olema halb sentiment ja antud hetkel pole soodne neid refinantseerida, võib riik sattuda sundolukorda," selgitas ta. "Väiksemate summade kaudu on riigil palju rohkem paindlikkust."

Seega peab Leesi võlakirju heaks instrumendiks nii riigi kui jaeinvestorite vaatest ja lisaks ka oluliseks instrumendiks finantsturgude ja ka Eesti inimeste finantskäitumise parandamiseks.

Valeria Kiisk prognoosis, et nende võlakirjade soetajad ei ole üht tüüpi inimesed, vaid see saab olema päris kirju segu. Kindlasti tulevad selle taha institutsioonid, kuid kuna riigi eesmärk on kõnetada eelkõige jaeinvestoreid, võiks see tekitada huvi ka uutele investoritele, kes seni pole investeeringuid teinud.

"Ka Eesti pensionifondid võiksid neid osta, nad on ka varem hea meelega Eesti riigi võlakirju soetanud," lisas Kiisk.

Ta märkis, et 200 miljonit eurot on väga suur summa riigisisese programmi jaoks ning on raske öelda, kas see täis märgitakse.

"Arvan, et metsikut ülemärkimist, nagu oli LHV võlakirjade puhul, siin ei tule, aga kas saame täis - pigem arvan, et saame, aga nibin-nabin. Kristallkuuli mul ei ole," tõdes Kiisk.

Eesti võlakirjade tootlus on Leedu omadest madalam

SEB kapitaliturgude maakleri Erik Laur tõi välja, et rahvusvahelisel turul on Eestil noteeritud kolm eri kestvusega riigivõlakirja ja kui võrrelda nende noteeringute tootlusi samaväärsete Leedu paberitega, siis saab järeldada, et Eesti riigivõlakirjad pakuvad 10-15 baaspunkti võrra madalamat tootlust kui suurima Balti riigi võlakirjad.

"Vahe tuleneb sellest, et Eesti riigivõlakirjad on madalama riskitasemega kui Leedu noteeringud," selgitas Laur.

Ta lisas, et Leedu kahe aasta kohalikke riigivõlakirju on tänavu emiteeritud keskmiselt 3,4-protsendilise tootlusega. Eeldades, et säärane erinevus kandub üle ka jaeinvestoritele suunatud võlakirjadele, võiks Eesti riik kaheks aastaks võtta laenu 3,25-3,3-protsendilise tootlusega.

"Sellest tulenevalt on täna märkimisperioodi alustavad Eesti riigivõlakirjad turgude kontekstis õiglaselt hinnastatud," lausus Laur.

Võlakirjade märkimine algab 28. augustil kell 10 ning lõppeb 9. septembril kell 16, seda saab teha LHV, Swedbanki, SEB ja Luminori kaudu.