Eesti inimeste huvi väärtpaberite vastu liigub tõusvas joones
Kui veel viis aastat tagasi oli Eestis neid inimesi, kellel oli väärtpaberikonto vähemalt ühe Tallinna börsil kaubeldava väärtpaberiga, veidi alla 31 000, siis selle aasta keskpaigaks oli neid juba ligi 112 000.
Sellel nädalal avalikustas rahandusministeerium Eesti riigi võlakirjade pakkumise, mis on eelkõige suunatud kohalikele jaeinvestoritele. Pakkumist tutvustaval pressikonverentsil rääkisid ministeeriumi ja pankade esindajad, et 3,3-protsendilise intressiga võlakirjad võiksid pakkuda huvi ka neile investoritele, kes finantsturgudel esimesi samme teevad.
Nasdaq Tallinna börsi andmed näitavad, et selle aasta 1. juuni seisuga on Eestis residente, kellel on väärtpaberikonto, kus on peal vähemalt üks Tallinna börsil kaubeldav väärtpaber, 111 600.
Eelmise aasta keskpaigas oli selliseid kontosid 107 000 ja aasta varem 98 000. Kahe aastaga on neid seega lisandunud 13 600.
Hüppeline kasv toimus vahemikus 2021. aasta suvest kuni 2022. aasta suveni, mil aastaga lisandus ligi 44 000 uut väärtpaberiomanikku. Võrdluseks, 2016. aasta juuni lõpust kuni 2017. aasta juuni lõpuni tuli juurde vaid 743 uut investorit.
LHV investorkogukonna juht Nelli Janson ütles ERR-ile, et kõige enam avatigi uusi väärtpaberikontosid ipodroomiaastaks nimetatud 2021. aastal, kui börsile tuli mitu investorite jaoks atraktiivset ettevõtet, mille aktsiapakkumistest sooviti osa saada. Toona avati ligi 130 protsenti rohkem väärtpaberikontosid kui sellele eelnenud või järgnenud aastal.
"Märgatavalt hakkas avatavate väärtpaberikontode arv kasvama alates 2015. aastast, millele andis tõenäoliselt tõuke üldine eestlaste heaolu kasv, ning suurem hüpe saabus 2020. aastal, mil Balti aktsiatega kauplemiselt kaotati teenustasud," lisas Janson.
LHV pakub väärtpaberikonto avamise võimalust alates 1999. aastast ja praeguseks on pangal üle 100 000 investeerimisvaradega kliendi.
Swedbanki investeerimise valdkonnajuht Kadi Tõnismaa ütles, et nende klientidel on 112 000 väärtpaberikontot. Silmas tuleb aga pidada, et osa neist on tühjad, osa kuuluvad mitteresidentidele ja osa residentidele, kellel on seal mitte Tallinna börsil, vaid teistel börsidel kaubeldavad väärtpaberid.
SEB kogumise, investeerimise ja pensionivaldkonna juht jaepangas Elisabet Visnapuu ütles, et klient saab avada kas pangasisese väärtpaberikonto või Balti väärtpaberikonto. Viimane on mõeldud kauplemiseks Eestis, Lätis ja Leedus arveldatavate väärtpaberitega, samas kui pangasisest väärtpaberikontot kasutavad kliendid, kes soovivad teha tehinguid teiste riikide, näiteks USA ja Saksamaa väärtpaberitega.
Selle aasta juuli seisuga oli SEB era- ja äriklientidest kuus protsenti avanud vähemalt ühe eespool mainitud väärtpaberikontodest.
"Siinjuures tasub välja tuua, et kuigi väärtpaberikontot saab avada nii eraklient kui ka äriklient, siis üle 90 protsendi avatud väärtpaberikontodest kuuluvad just eraklientidele," ütles Visnapuu. "Samuti on üha enam levinud kahe või enama väärtpaberikonto omamine, mida teeb üle 30 protsendi kõikidest väärtpaberikonto omanikest."
SEB ei ole viimase viie aasta jooksul tähendanud perioodi, mil oleks tavapärasest rohkem väärtpaberikontosid avatud.
"Pigem on väärtpaberikontode avamine olnud stabiilselt kasvav trend läbi aastate," lausus Visnapuu.
SEB-s on väärtpaberikonto avamine nii era- kui ka ärikliendile internetipangas tasuta ja puudub ka kuuhooldustasu. Ärikliendile on Balti ja välisväärtpaberite hoidmine kuni 100 000 euro väärtuses väärtpaberikontol tasuta.
LHV-s on Balti aktsiate ja võlakirjade hoidmine ning kuni saja tehingu tegemine kuus klientidele tasuta. Välisaktsiatesse investeerides on enamiku riikide puhul teenustasu 0,14 protsenti tehingu summast ja minimaalselt üheksa eurot tehingu kohta.
"Üksikute riikide puhul võib teenustasu erineda. Kuni 50 000 euro väärtuses on välisaktsiate hoidmine tasuta. Võlakirjatehingute puhul on teenustasu kuus eurot pluss 0,2 protsenti tehingu summast," ütles Janson.
Swedbankis on Balti väärtpaberite hoidmine ning ka Swedbanki Grupi fondid eraisikutele tasuta. Muud investeeringud kuni 100 000 euro ulatuses on tasuta, kuid üle 100 000 eurot ületavalt osalt tuleb maksta 0,008 protsenti, maksimaalselt kaheksa eurot.
Ettevõtetele on hinnakiri sama, välja arvatud üle 100 000 eurot ületavalt osalt on muude investeeringute puhul tasu 0,008 protsenti ja maksimaalset summat pole. Ettevõtetelt küsib Swedbank tühja konto tasu viis eurot.
Toimetaja: Karin Koppel