Sõja 918. päev: Zelenski sõnul jätkatakse Kurskis hõivatud territooriumi laiendamist
Ukraina president Volodõmõr Zelenski rääkis kolmapäeval operatsioonist Venemaal Kurski oblastis, kus tema sõnul jätkatakse Ukraina kontrolli all oleva territooriumi laiendamist. Venemaa korraldas taas Ukraina vastu ulatusliku droonirünnaku.
Oluline neljapäeval, 29. augustil kell 22.34:
- Zelenski sõnul jätkatakse Kurskis hõivatud territooriumi laiendamist;
- Venemaa korraldas taas Ukraina vastu ulatusliku droonirünnaku;
- Kiiev: Venemaa pressib Tšassiv Jaris edasi;
- Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit;
- Ukraina: Vene väed pidid Vovtšanskis taanduma;
- USA antud hävitaja F-16 kukkus Ukrainas alla
Zelenski sõnul jätkatakse Kurskis hõivatud territooriumi laiendamist
Ukraina president Volodõmõr Zelenski rääkis kolmapäeval operatsioonist Venemaal Kurski oblastis, kus tema sõnul jätkatakse Ukraina kontrolli all oleva territooriumi laiendamist, vahendas meediakanal Ukrinform.
"Jätkame oma kontrolli all oleva territooriumi suurendamist teatud piirkondades Ukraina piiri lähedal," ütles riigipea.
Zelenski sõnul andis Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi talle kolmapäeval ülevaate olukorrast Pokrovski ja Kurski rinnetel.
"Kuulasin ülemjuhataja aruannet. Pokrovsk ja teised suunad Donetski oblastis. Olukord on äärmiselt raske, sest sinna on koondatud Venemaa võtmejõud ja nende suurimad jõud. Iga meie üksuse vastupidavus ja meie võimekus okupante hävitada on praegu väga olulised," ütles Zelenski.
Zelenski tänas iga sõdurit ja iga komandöri positsioonide hoidmise eest.
"Ülemjuhataja andis ülevaate ka meie operatsioonist Venemaa Kurski oblastis. Jätkame oma kontrolli all oleva territooriumi laiendamist selleks ettenähtud aladel Ukraina piiri lähedal. Täiendame muu hulgas oma vangidevahetuse fondi. Aitäh, sõdalased! See on midagi, mis aitab paljud meie inimesed Vene vangistusest koju tuua. Samuti peame nüüd aru saama, et kogu surve, mille oleme Venemaale üle kandnud, tähendab seda, et nad ei saa meie Donetski oblastile enam nii suurt survet avaldada," ütles president.
Venemaa korraldas taas Ukraina vastu ulatusliku droonirünnaku
Venemaa korraldas ööl vastu neljapäeva suure droonirünnaku Ukraina vastu. Õhuhäiresireene oli kuulda vähemalt 15 oblastis. Ukrainska Pravda teatas neljapäeva varahommikul, et pealinnas Kiievis oli kuulda plahvatusi.
Kiiev: Venemaa pressib Tšassiv Jaris edasi
Vene vägi kontrollib praegu pea 40 protsenti Donetski oblasti Bahmuti rajoonis asuvast Tšassiv Jari linnast, vahendas neljapäeval portaal Unian.
"Hetkel kontrollib vaenlane kogu seda linna osa, mis ulatub kanalini, see on ligikaudu 40 protsenti kogu linnast," ütles 24. mehhaniseeritud üksikjalaväebrigaadi pressiesindaja Andri Poluhhin teleusutluses.
Hiljem korrigeeris Poluhhin oma väljaütlemist, märkides, et tegelikult ei kontrolli Venemaa Tšassiv Jaris 40 protsenti territooriumist, samas avaldamata, kui suurt ala Venemaa kontrollib.
Tema sõnul saavad venelased asula täieliku hõivamise korral taktikalise eelise kõrgendikul, mis asub selliste suurte linnade nagu Kostjantõnivka, Družkivka, Kramatorsk ja nendevahelise logistikatee kohal. Donetski oblasti hõivamine selle halduspiirides on "nende edu arendamise seisukohalt väga ohtlik asi".
"Nüüd on Tšassiv Jari linn purustatud. Vaenlane jätab endast maha vaid ühe jälje, nagu Avdijvka ja Bahmuti okupeerimise ajal. See on lihtsalt varemed. Vaenlane ei pea seda ala omaks, ta lihtsalt hävitab kõik, mis tema teele jääb," lõpetas Andri Poluhhin.
Ukraina relvajõudude 26. suurtükiväebrigaadi pressiohvitser Oleh Kalašnikov märkis varem, et venelased ei loobu Tšassiv Jari piirkonnas edasitungimise katsetest, rünnates iga päev.
Hodges nimetas Ukraina prioriteetseteks operatsioonideks vasturünnakut Kurski all ning täppislööke Venemaa lennuväljadele ning nafta- ja gaasitaristule
Vaatamata lääne meedia pidevale kriitikale seoses Venemaa operatsioonidega Pokrovski suunal, muretseb Ukraina kindralstaap selle pärast vähem kui paljud lääne eksperdid, tõdes USA vägede endine ülem Euroopas erukindral Ben Hodges intervjuus RBK-Ukrainale.
Vahemaa Avdijivka ja Pokrovski vahel on umbes 50 kilomeetrit. Venemaa vallutas Avdijivka juba veebruaris. Mäletan, milline "ooh" kõlas eelmisel Müncheni julgeolekukonverentsil veebruaris, kui see juhtus. Inimesed käitusid nii, nagu oleks Stalingrad langenud," rääkis Hodges, osutades, et poole aastaga on venelased edasi liikunud vaid 50 kilomeetrit, kaotades ise iga päevaga ligemale 1000 meest.
Ta osutas ka sellele, et nimetatud kuuekuise perioodi sisse jääb aeg, mil USA laskemoonaabi peaaegu katkes ja Ukrainal tuli hakkama saada väheste vahenditega.
Hodgese hinnangul on Ukraina peastaap õigesti otsustanud, et Pokrovski piirkonna kaitsmine peaks olema teisejärguline pingutus, sest nad näevad, et Vene okupandid ei suuda Ukraina relvajõudude kaitsest jagu saada, püüdes seda vaid järk-järgult nõrgestada.
"Kuigi see tekitab tohutu pinge Ukraina sõduritele, komandöridele ja nende logistikutele, on riskide arvutamine ning prioriteetsete otsuste tegemine kindralstaabi raske ja vajalik töö, kui Ukraina tahab lõpuks Venemaad alistada," tõdes Hodges.
Ukraina prioriteetseteks operatsioonideks nimetas Hodges vasturünnakut Kurski all ning täppislööke Venemaa lennuväljadele ning nafta- ja gaasitaristule, samuti sõjalaevadele jms.
Erukindral tõstis esile Ukraina võime viia üheaegselt läbi mitmeid keerulisi tegevusi, tõstes esile ka Venemaa Musta mere laevastiku rivist välja löömise ning teabeoperatsioonide korraldamise.
Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1200 sõdurit
Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 612 390 (võrdlus eelmise päevaga +1200);
- tankid 8571 (+3);
- jalaväe lahingumasinad 16 699 (+18);
- suurtükisüsteemid 17 549 (+27);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1174 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 939 (+1);
- lennukid 368 (+0);
- kopterid 326 (+0);
- strateegilised ja taktikalised droonid 14 369 (+21);
- tiibraketid 2556 (+3);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 23 706 (+52);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- eritehnika 2665 (+15).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Ukraina: Vene väed pidid Vovtšanskis taanduma
Ukraina relvajõud teatasid, et Vene väed olid sunnitud Vovtšanskis taanduma pärast ebaõnnestunud rünnakuettevalmistusi, kirjutas The Kyiv Independent.
Telegrami postituses ütles Harkivi vägede rühmitus, et Vene sõdurid liikusid kahe tanki ja kahe soomusmasinaga ründeoperatsioonide ettevalmistuste osana.
20. augustil teatas Harkivi vägede rühm, et Venemaa on suurendanud õhuluuret ja valmistab ette uusi rünnakuoperatsioone.
Ei ole selge, kui palju Vene sõdureid rünnaku käigus hukkus. Vovtšansk asub umbes 60 kilomeetrit Harkivist, seal on toimunud rasked lahingud pärast seda, kui Venemaa alustas mais uut pealetungi piirkonnas.
CNN: Ukraina esitab USA-le nimekirja sihtmärkidest Venemaal, mida nad soovivad USA relvadega rünnata
Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ja presidendi kantselei juht Andri Jermak esitavad USA administratsioonile nimekirja potentsiaalsetest sihtmärkidest Venemaa territooriumil, mida võiks Ameerika relvadega rünnata, vahendab CNN, viidates ühele anonüümsele ülemraada liikmele.
Allika sõnul peavad Umerov ja Jermak sel nädalal kohtumisi Ameerika ametnikega, et püüda veenda Valget maja tühistama piiranguid, mis on seatud USA antud kaugrelvade kasutamisele Venemaa territooriumil.
"Nad esitavad nimekirja prioriteetsetest sihtmärkidest, ilma milleta on raske sõja käiku Ukraina kasuks muuta," ütles allikas CNN-ile.
Meediaväljaande teatel peaks Umerov reedel kohtuma USA kaitseministri Lloyd Austiniga, kuid praegu pole veel selge, kellega täpselt Jermak kõnelusi peab.
Hävitaja F-16 kukkus Ukrainas alla
Esmaspäeval kukkus Ukrainas alla ja hävines tules hävitaja F-16, vahendas The Wall Street Journal.
Esialgsete teadete kohaselt ei tulistanud lennukit alla vaenlase tuli, ehkki vahejuhtum leidis aset esmaspäeval üle kogu riigi toimunud Venemaa ulatusliku raketirünnaku ajal. Pigem oli õnnetus tõenäoliselt piloodi vea tagajärg.
President Volodõmõr Zelenski sõnul kasutas Ukraina reaktiivlennukeid esimest korda lahingutegevuses Vene rakettide alla tulistamiseks sel nädalal toimunud rünnakute ajal.
Ukraina õhuvägi ei kinnitanud õnnetust ega piloodi olukorda. Uudis, et Ukraina üks vähestest F-16-test on hävinud, on suur löök Kiievile, kes oli reaktiivlennukeid palunud mitu kuud, enne kui president Biden andis eelmisel aastal Euroopa riikidele rohelise tule lennuki üleandmiseks.
Zelenski teatas 4. augustil, et Ukrainasse saabusid esimesed 80-st lubatud F-16-st.
Ukraina õhujõud ei esitanud numbreid, kuid USA teise ametniku sõnul on saabunud kokku kuus lennukit ja Ukrainal on kuus pilooti, kes on saanud nende juhtimise väljaõppe.
Ukraina relvajõudude peastaap avaldas oma telegrammi kanalil teate, milles tunnistas, et 26. augustil kukkus alla üks hävitajatest F-16, mille Ukraina sai liitlastelt.
"Vene Föderatsiooni raketirünnaku tõrjumisel Ukraina territooriumil kasutati koos õhutõrjeraketiüksuste üksustega Ukraina relvajõudude hävitajaid F-16. Õhulahingu käigus kasutatud F-16-d demonstreerisid oma kõrget efektiivsust, pardarelvadega tulistati alla neli vaenlase tiibraketti. Järgmisele sihtmärgile lähenedes katkes ühendus ühe lennukiga. Nagu hiljem selgus, siis lennuk kukkus alla ja piloot hukkus," teatas Ukraina relvajõudude peastaap.
Õnnetuse põhjuste väljaselgitamiseks on määratud kaitseministeeriumi erikomisjon.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: BNS/Ukrainska Pravda/The Kyiv Independent/CNN/BBC