Probleeme, millega maailm vastamisi seisab, on omajagu, ent õnneks on Eesti välispoliitika tugeval alusel ja liigub edasi, selged sihid silmade ees. Eesti on olnud paljude teemade eestvedaja ja ka algavale välispoliitikahooajale läheme vastu kuue selge prioriteediga.

Ukraina võit

Ukraina võit Venemaa algatatud julmas agressioonisõjas on Eesti kõige olulisem eesmärk ja kõik Eesti välispoliitilised ettevõtmised on kannustatud selle saavutamisest. Eesti ei kavatse mitte kunagi leppida püüdlustega muuta riikide piire relva jõul. Agressor peab tõmbuma tagasi oma piiridesse ning Ukraina territoriaalne terviklikkus ja suveräänsus tuleb taastada.

Riikidevaheliste suhete tööriistakastist peab agressioon kui vahend kaduma ja see juhtub vaid siis, kui agressor väljub sõjast nõrgemas seisus, kui ta oli sõjategevust alustades. Üksnes see saadab kogu maailmale vajaliku sõnumi, et sõjategevuse alustamine ei tasu end ära.

Venemaa viimaste päevade rünnakud Ukraina tsiviilelanikkonna ja taristu vastu kinnitavad taaskord, et Venemaal eesmärgid ei ole muutunud ja et EL ja NATO peavad Ukraina toetamiseks veelgi enam tegema. Igasuguste piirangute seadmine tõkestab Ukraina liikumist võidu suunas ja ei vähenda Putini soovi Ukrainat hävitada.

Ukraina võidule aitamiseks jätkame seni tehtut, keerame tehtule vinti peale ja jätkame loovat mõtlemist üha uute sammude üle. Võtmesõnadeks on sanktsioonipoliitika karmistamine ja sanktsioonide senisest tõhusam jõustamine; agressioonikuriteo eritribunali loomine Euroopa Nõukogu juurde, et agressiooni valla päästnud Venemaa juhtkond võetaks vastutusele; Venemaa isoleerimine rahvusvahelisel areenil.

Teisalt jätkame Ukraina igakülgset toetamist. Eesti on andnud lubaduse eraldada järgmise nelja aasta vältel Ukraina sõjaliseks abistamiseks 0,25 protsenti oma SKP-st, oleme esirinnas Ukraina ülesehitamisel ja toetame Kiievit liikumisel Euroopa Liidu ning NATO liikmesuse suunas.

Külmutatud varade kasutuselevõtt

Eesti on esimese riigina Euroopas võtnud vastu seaduse, mis lubab kasutada Venemaa agressioonile kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete külmutatud varasid ettemaksuna kahjude eest, mida Venemaa Ukrainale on põhjustanud.

Oleme sel teemal olnud teenäitajad ja näeme kogu maailmas üha rohkem püüdlusi panna Venemaa Ukrainas põhjustatud hävingu eest tasuma. On langetatud mitmeid otsuseid külmutatud varadelt saadavate kasumite kasutamiseks, ent meie eesmärk on liikuda edasi. Kasutusele tuleb võtta Venemaa riigivarade põhiosa. Ukraina vajadused ületavad juba praegu 500 miljardi dollari piiri ja võivad küündida ka triljoni dollarini. Neid vajadusi ei peaks korvama lääneriikide maksumaksjad, vaid agressor.

Ülemaailmsed partnerlused

Eestil on maailmas 45 välisesindust, lisaks hulk eriesindajaid ja veendumus, et suhelda tuleb ka nende riikidega, kellega me pole tingimata kõiges samal meelel. Võtmetähtsusega on ÜRO, mis toob kokku 193 riiki ja loob sellega suurepärase auditooriumi, kellele selgitada Eesti vaadet maailmas toimuvale. Sellest lähtuvalt valmistume täie pühendumisega septembris toimuvaks ÜRO Peaassamblee avanädalaks, mis annab võimaluse rääkida meie piirkonna välis- ja julgeolekupoliitika väljakutsetest.

Eelnevale lisandub töö selle nimel, et Eestist saaks aastateks 2026–2028 ÜRO Inimõiguste Nõukogu liige. See on organisatsioon, mis annab võimaluse seista meile oluliste väärtuste eest, kindlustada rahvusvaheliste normide püsimine, edendada demokraatiat ja seeläbi otseselt kindlustada Eesti julgeolekut.

Euroopa turvatalastu

Euroopa julgeolekuarhitektuuri ehk turvatalastu tugisambad on Euroopa Liit ja NATO. Nii peab see olema ka tulevikus. Hallid tsoonid Euroopas loovad soodsa pinnase järgmiseks konfliktiks ja seetõttu on oluline, et kõik, kes on selleks valmis ja seda soovivad, saaksid EL-i ja NATO-ga ühineda. Nende seas kahtlemata ka Ukraina.

NATO-l peatudes tuleb rõhutada, et allianss on viimastel aastatel tõestanud, et suudab muutuva maailmaga kohaneda ja üha uutele väljakutsetele vastu seista. Washingtoni tippkohtumisel leppisime kokku, et NATO võimete arendamises keskendutakse järgmisel viiel aastal esmajärjekorras õhukaitsele, kaudtulevõimekusele ning laskemoonale. Liitlased kiitsid tippkohtumisel heaks ka lubaduse, mis tugevdab Atlandi-ülest kaitsetööstuse koostööd ja suurendab tootmist.

Ent töö ei peatu. Selleks et päriselt oleks võimalik tagada liitlaste kaitsmine viisil, nagu Vilniuse tippkohtumisel vastuvõetud kaitseplaanid ette näevad, tuleb liikmesriikidel kaitsekulutusi tõsta. Võimelünkade täitmiseks peaks liitlaste kaitsekulutuste uus siht tulevikus olema senise kahe protsendi asemel 2,5 protsenti SKP-st. Loodame sellekohase kokkuleppeni jõuda järgmisel NATO tippkohtumisel 2025. aastal Haagis.

Eestil on seejuures väga hea olla selle teema eestkõneleja. Võtame oma kaitsevõimet tõsiselt ja lähiaastatel tehtavad investeeringud tõstavad kaitsekulutused ligi nelja protsendini SKP-st. Selle tulemusena täiendame kaitseväe varustust pika laskeulatusega relvasüsteemide ja moonaga, mis kindlustab, et suudame mõjutada vastast tema territooriumil.

Hübriidrünnakud

Peame olema valmis selleks, et Venemaa intensiivistab oma vaenutegevust mitte ainult vahetult Ukrainas, aga ka läbi hübriidrünnakute lääneriikide vastu. Suhtume Venemaa sellisesse tegevusse täie tõsidusega ja astume konkreetseid samme hübriidrünnakute tõrjumiseks.

Oleme teinud ettepaneku töötada välja Euroopa Liidu sanktsioonirežiim hübriidrünnakutega tegelemiseks, samuti toetame Tšehhi algatust piirata Venemaa diplomaatide liikumist Schengeni ruumis. Peame Venemaa hübriidrünnakuid vaatlema tervikuna ja vastama neile ühiselt ka siis, kui konkreetne rünnak tabas mitte meid, vaid mõnda meie liitlastest.

Sellise ühtsuse näitamise oluline eeldus on see, et räägime Venemaa rünnakutest avalikult kohe, kui see vastutegevuse vajadusi silmas pidades võimalik.

Majanduskindlus ja aktiivne äridiplomaatia

Äridiplomaatia on jätkuvalt iga diplomaadi ülesanne. Majanduskindluse loomisel ning suurinvesteeringute Eestisse toomisel on välisministeeriumil oluline roll. Valitsuse fookuses on kaitsetööstus ja kõrget lisandväärtust toovad majandusharud – rohetehnoloogiad ja uued tehnoloogiad.

Kokkuvõtvalt julgen öelda, et Eesti läheb algavale välispoliitika hooajale vastu enesekindlalt. Meie ees seisvad väljakutsed on tõsised, aga annavad samal ajal suurepärase võimaluse teha Eesti läbi aktiivse tegutsemise maailmas nähtavaks ja mõjukaks. Kasutame seda võimalust igati.