Saatejuht küsis, kas esmaspäeval Venemaa korraldatud suuremahuline droonirünnak oli Ukraina iseseisvuspäevaks mõeldud karistusaktsioon ukrainlastele nende tegevuse pärast Kurskis.

"See on üks ulatuslikumaid süvatulelööke, mis Vene pool viimasel ajal on andnud," ütles Kunnas. "Ühest küljest see on tavapärane, et neid antakse. Seekord lihtsalt see laskemoona hulk, mis Vene pool mängu pani, oli tavapärasest suurem. Tõenäoliselt see on see rünnak, mida iseseisvuspäevaks oodati."

Saatejuht uuris, kas Venemaa rünnakul oli ka mingi konkreetne sihtmärk.

"Selle tulelöökide seeria puhul on raske seda otsustada. Need sihtmärgid on olnud väga mitmesugused, kaasa arvatud ka näiteks Kramatorskis – selgelt tsiviilhotell – , mis on nähtavasti algusest peale olnud sihtmärk."

Saatejuht märkis, et seal hotellis olid ka tsiviilelanikud ning välisajakirjanikud.

"Täpselt nii, kanderaketid on üsna täpsed ja need on ühed raskemini allatulistatavad kõigist nendest erinevatest rakettidest ja droonidest, mida Vene pool kasutab," lausus Kunnas.

Saatejuht uuris, mida Ukraina on Kurskis saavutanud.

Kunnas märkis, et pealetung Kurskisse algas 6. augustil ehk kolm nädalat tagasi. "Tegelikult see pealetung ise tehti ära esimese nädala jooksul. Pärast seda on olnud vägede edasiliikumised suhteliselt tagasihoidlikud. Selle sektori laius on umbes 40 kilomeetrit ja sügavus umbes 30 kilomeetrit, kuhu Ukraina väed on jõudnud ehk üle tuhande ruutkilomeetri," ütles ta.

"See tähendab seda, et kui me vaatame selle aasta seisu üldse, siis territooriumi nii-öelda loovutamise ja vabastamise ning vallutamise poolest on mõlemad pooled jõudnud samasse suurusklassi ehk Ukraina on Donbassis kaotanud aasta algusest umbes 1300 ruutkilomeetrit või natukene rohkem territooriumit," rääkis Kunnas.

Saatejuht küsis, millist vastupanu on Ukraina hakanud Kurskis kohtama.

"Ukraina ootused on, et Vene pool tooks vägesid ära otsustavatelt rindelõikudelt," ütles Kunnas. "Ma pean silmas Toretski ja Pokrovski suunda. Teadaolevalt seda ei ole aset leidnud. On toodud mõningaid üksusi, aga palju vähemtähtsamatelt lõikudelt, kus sisuliselt pole viimase aasta jooksul mingeid rindjooneliikumisi üldse toimunud. Vene pool on püüdnud siin kasutada kõike, mis on kätte saanud. Ehk siis rahvuskaardi, sisevägede üksusi, ajateenijatest koosnevaid üksusi ehk üritanud võidelda sellega, mis tal käepärast on olnud võtta."

Saatejuht küsis, kas Ukraina on saavutanud selle haarde, mis ta tahtiski saavutada.

"Mul on raske öelda, mida Ukraina tahtis saavutada. Kui vaadelda seda vallutatud ala kui vastukaalu läbirääkimistel, siis selleks sellest jääks väheseks. Võib-olla oleks vaja 5000 ruutkilomeetrit. Sinna klassi see vallutuse suurus veel ei jõua. Kui me vaataksime, mida Ukrainal vaja oleks, siis läbirääkimismanöövriks oleks vaja palju suuremat vallutatud territooriumit vastukaaluks. Aga loomulikult, kui edasi minna ja pealetungi jätkata, siis see vajaks järjest rohkem ja rohkem vägesid," rääkis Kunnas.

Kui vaadata vallutatud ala suurust, siis Ukraina poolel vaevalt on võimalus sinna uusi jõude lisaks saata, lisas Kunnas.

"Sellepärast see olukord viimase nädala jooksul on olnud üsna väheste muutustega. Ja Vene pool on ikkagi püüdnud seal moodustada sellise pidevama rindejoone, mis seal puudus, sest läbimurre saavutati esimese paari päeva jooksul mõlemast kaitseliinist üsna laial lõigul, mis Vene piiri ääres Vene poolel olid," märkis Kunnas.

Saatejuht küsis, kas Vene pool on arvestanud sellega, et Ukraina ründab nende riigi territooriumi.

"Kindlasti Vene pool ei olnud selleks valmis," vastas Kunnas. "Kui vaatame Vene poole SAT-pilti, droonivõimekust, siis nad nägid vägede liikumisi või koondumisi, aga nad ilmselgelt ei võtnud seda tõsiselt, tulenevalt sellest, et nad ilmselt ootasid seda, et Ukraina teeb analoogseid reide, nagu tehti eelmisel suvel. Aga seekord oli kõik hoopis teisiti ja Vene pool ei olnud selleks valmis."

Kunnas rääkis, et Vene poolel ei ole sobivat taktikat, et oma territooriumil võidelda ning nad kasutavad sisuliselt laustulelööke. "Samamoodi nad annavad neid tulelööke nende asulate pihta, mis Ukraina väed on hõivanud ehk siis Vene oma külade ja linnade pihta."

Saatejuht küsis, kas sisuliselt Venemaa pommitab Venemaad.

"Praegu küll, jah," vastas Kunnas.