"Kollektiivlepingu läbirääkimine tervishoiusektoris tähendab seda, et see ei sõltu mitte töötajate organisatsioonide ja ametiühingute ja tööandjate heast tahtest, vaid sõltub ikkagi väga suuresti tervishoiu rahastamisest poliitilisel tasemel," sõnas haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule.

"Haiglate eelarvetes on ju personalikulude komponent üle 60 protsendi eelarvest. Seda niimoodi heast tahtest kellelgi tõsta on ilmvõimatu. Sellel aastal ju pole kellelegi jaoks mingi saladus, et meil tegelikult tervisekassa järgmise aasta eelarves vaatab vastu väga suur defitsiit," ütles Sule.

Kuna tänasel ametiühingute ja tööandjate kohtumisel tervisekassa ei saanud osaleda, lepiti kokku uus kohtumine 12. septembril.

"Läbirääkimiste avalöök peab toimuma selliselt, et kõik sotsiaalpartnereid oleks laua taga. Kollektiivleppele kirjutavad alla ainult tööandjad ja töövõtjad, ehk siis ametiühingud ja tööandjate esindajad, aga tegelikult konsultatsioonid on toimunud selliselt, et laua taga on ka tervisekassa ja sotsiaalministeerium," ütles Sule.

Sule rääkis, et ametiühingud pole näidanud üles n-ö destruktiivsust.

"Inimesed saavad väga hästi aru, et riigis on olukord keeruline, aga nad saavad väga hästi aru ka sellest, et tervishoiu puhul võib-olla aeg-ajalt unustatakse ära,
et tervishoiu valdkond on täpselt samamoodi elutähtsa teenuse osutaja ja
ja isegi riigikaitse seisukohalt on haiglatel ja kiirabidel väga selge roll," rääkis Sule.

Sule hinnangul saavad läbirääkimised olema rasked. "Siin on erinevaid lahendusi küll, aga need on kõik poliitilised ja need kindlasti võtavad aega. Sellist lahendust, et nüüd saime kokku ja homseks on õnn õuel, on väga raske saavutada," sõnas Sule.

Arstide liidu esindaja: tervishoidu tuleb anda rohkem raha

"Meil oli esimene voor läbirääkimistel ja niipalju kui meil infot on, asja arutasime. Tõepoolest, et kõigepealt olekski vaja lahendada rahapuuduse teema," ütles arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa.

"Istusime teine teisel pool lauda, aga ühine mure on nii tervishoiutöötajatel kui ka tööandjatel just arstiabi kättesaadavus. Eestis on viimastel aastatel olnud kogu aeg Euroopa suurim katmata ravivajadus ja nüüd kardetavasti suureneb see
veelgi. Need asjad on omavahel seotud: kättesaadavus ei tähenda ainult raha, sest patsiente ravivad ikkagi arstid ja õed ja teised tervishoiu spetsialistid, ravipersonal peab seal haiglates olemas olema. Me ei saa lubada sellist olukorda, et inimesed hakkavad jälle lahkuma, siis kas meie solidaarsest tervishoiusüsteemist näiteks erakliinikutesse või siis üldse teistesse riikidesse," rääkis Rehemaa.

Rehemaa sõnul on viimaste aastate järjestikused kollektiivlepingud, mis on palgatingimusi ja töötingimusi järjepidevalt parandanud tervishoiutöötajate lahkumist märkimisväärselt vähendanud. "Ei tahaks küll kuidagi seda olukorda tagasi pöörata," sõnas Rehemaa.

Rehemaa sõnul tuleb riigil tervishoiu rahastamist suurendada.

"Sotsiaalmajanduse kogutoodangust on Eestis see osa, mis läheb tervishoiu jaoks, tunduvalt väiksem kui Euroopas keskmiselt, sõnas Rehemaa.

Tervisekassa: eelarve puudujääk on 210 miljonit eurot

Tervisekassa juhatuse liige Pille Banhard ütles, et tema juhitud asutuse 2025. aasta prognoositav eelarve on ligi 2,54 miljardit eurot, mida on võrreldes 2024. aasta eelarvega 6,6 protsenti enam.

"Tervisekassa ei ole kollektiivlepingu läbirääkimiste osapool, aga saame osapooltele avada laiemalt tervishoiu rahastuse olukorda. 2025. aastal on kehtiva riigi eelarvestrateegia järgi tervisekassa eelarves puudu 147,1 miljonit eurot," ütles Banhard.

"Uuemad andmed ehk rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos näitab, et eelarve puudujääk on madalama maksulaekumise tõttu 60 miljonit veelgi suurem ehk ligi 210 miljonit eurot," ütles Banhard.

Puuduoleva summa üheks allikaks saaks olla tervisekassa reserv, kuid selle kasutamine eeldaks seadusemuudatust.

"Tervisekassa suudab juba tehtud otsustega või oma tegevusi suunates 2025. aastal 21 miljoni euro võrra tõhusamalt toimetada. Puuduoleva 188,9 miljoni euro katmine vajaks kas täiendavat riigipoolset rahastust või tervisekassa reservide kasutuselevõttu, millest suurema osa moodustab jaotamata tulem. Vajalikus mahus reservide kasutamine vajab täna seadusmuudatust. Lõpliku ettepaneku tervisekassa eelarvepositsiooni kehtestamise kohta teeb riigikogule valitsus," rääkis Banhard.

Tervishoiuteenuste eelarve kasvuks on hetkel prognoositud ligi 113 miljonit eurot. Sellest tuleb katta ka juba varasemad rahalise mõjuga otsused, teha valikud uute teenuste kasutuselevõtuks ja teha valikud teenuste hinnakasvudeks nagu seda on nii palgakomponendi kasv kui ka erinevate maksumuudatuste mõjud.