Talgupäeva korraldas muuseum ka meenututuseks, et nõukogude ajal oli just aed see, mis aitas inimestel ellu jääda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Palka tol ajal ei saadud, aasta lõpus sai ainult teravilja ja hästi väikse raha. Selleks pidigi ülejäänud aasta end üleval hoidma selle aiamaaga. Ja linnainimesel ei olnud ka mingit võimalust eriti. Ja siis nad käisid abis talgutel maal ja aitasid seda maa-sugulast ja said omale kartulit ja muid asju. Ja selle kartuliga siis ise söödi, siga peeti üleval, sest liha ei olnud ja peet ja söödapeet, need anti loomale," rääkis põllumajandusmuuseumi pedagoog Indrik Unt.

Talgupäev oli osa näituse "Peedist pesumasin" publikuprogrammist, mis tutvustab nõukogude inimeste leidlikkust. 

"Lapsepõlvemängud kui ka igasugused talguvõtted. Siis on võimalik ragulkat teha. Siis on lõpuks ka suur pidulaud, istume koos, naudime muusikat ja teeme tantsu," ütles Talgusimmani korraldaja Ilze Salnaja-Värv.