Augusti viimasel nädalal küsis Eesti Energia kontserni kuuluv Enefit Power konkurentsiametilt luba, et Narvas taas soojahinda tõsta. Kui taotlus sellisel kujul rahuldatakse, kujuneks tarbijatele müüdava soojuse lõpphinnaks umbes 115 eurot MWh eest. Veel paar aastat tagasi maksid piirilinna elanikud alla 50 euro MWh eest.

Konkurentsiameti peadirektori asetäitja Külli Haab ütles, et ettevõtte taotlust alles vaadatakse läbi ning ettevõte ei pruugi küsitud hinda saada.

Küll aga andis Enefit Poweri taotlus konkurentsiametile hoogu, et käima lükata suuremad rattad ja nõuda Narvas soojatootmise konkursi väljakuulutamist. Samuti Eesti Energia kontserni kuuluv AS Narva Soojusvõrk peab konkursist teada andma hiljemalt 1. oktoobriks.

"Et tulevikus oleksid olemas alternatiivid," ütles Haab. "Kui keegi soovib sinna pakkuda soodsama tootmisvõimalusega lahendusi, siis miks mitte."

Eesti suuruselt kolmandat linna köetakse gaasiga

Praegu toodetakse Narvas toasooja maagaasist. Ajalooliselt on linn saanud endale Balti Elektrijaama jääksoojuse, kuid süsinikuheite kallinedes muutus jaama käimashoidmine üha tarbetumaks.

Juba läinudaastane kaugkütte hinnatõus oli kantud sellest, et soojatootmine toetus järjest enam maagaasile. Tänavu mais Balti Elektrijaama 11. plokk konserveeriti ja nüüd on maagaasi põletamine ainus võimalus, kuidas Narva kodud soojaks saada.

Oluline samm soojakonkursi väljakuulutamise teel tehti juunis Narva linnavolikogus, kus suurem osa linnast kaugküttepiirkonnaks kuulutati. See peaks andma võimalikule soojatootjate kindlust, et tema kliendid radiaatoreid näiteks soojuspumba vastu ei vaheta.

Narva abilinnapea Oleg Karpikov avaldas lootust, et soojakonkursi tingimused saavad paika 1. jaanuariks ning sealt edasi kulub võitja välja selgitamiseks paar kuud. Ta leiab, et lisaks senisele soojatootjale Enefit Powerile võiks konkursile teisigi huvilisi tulla.

"Nagu Utilitas või keegi muu," pakkus Karpikov. "Võin spekuleerida, aga ma tean, et isegi Soomest tahtis üks ettevõte siia tulla. Selles mõttes meil on suur lootus sellele konkursile."

Külli Haab ütles, et konkurents sõltub konkursi tingimustest, muu hulgas sellest, kas võrguettevõte ja Narva linn leiavad kohti, kuhu uusi võimalikke tootmisseadmeid rajada. "See on kindlasti oluline selleks, et see konkurss reaalselt toimuks," märkis Haab.

Tänane olukord võib kesta kuni viis aastat

Konkursi tingimustesse peaks kirja minema ka see, kui palju antakse võitjale aega, et lubatud tootmisvõimekus välja ehitada. Külli Haab ütles, et varasemate taoliste konkursside puhul on aega antud kuni viis aastat. 

Oleg Karpikovi sõnul see Narva linna ei rahuldaks.

"Omavalitsuse jaoks see oleks väga kurb. Kõige rohkem saame me oodata kaks aastat, mitte rohkem," sõnas Karpikov. "Et kahe aasta pärast me saaks mingi tulemuse, kas stabiilse hinna või madalama hinna. Muidugi tahaks, et see hind läheb madalamaks aga seda ma ei usu. Aga et hind oleks stabiilne, see on meie ootus."

Enefit Poweri juht Andres Vainola ütles, et uute võimsuste loomiseks minevat aega on ilma konkursi tingimusi nägemata raske ennustada. "See võib olla mõnest aastast viie aastani. See sõltub, millist tehnoloogiat ja milliseid tingimusi konkurentsiamet aktsepteerib," sõnas Vainola.

Eesti Energia jaotaks soojatootmise eri tehnoloogiate vahel

Eesti Energia ise on pakkunud Narva soojatootmise tuleviku kohta erinevaid visioone. Läinud sügisel rahandusministeeriumile saadetud kirjas tutvustas ettevõte niinimetatud kombineeritud tootmise lahendust.

Selle järgi toodaksid odava elektrihinnaga tundidel sooja kaugküttevõrguga ühendatud soojuspumbad ning kalli elektrihinnaga tundidel võiks kasutada uue tipuelektrijaama jääksoojust. Toona rääkis Eesti Energia plaanist rajada selle tarbeks uus biogaasijaam.

Kirjas märgiti, et talvistel keskmise elektrihinnaga tundidel võiks kõige odavamat soojust toota biokütust põletav katlamaja. Lisaks mahuksid kombinatsiooni veel soojuse salvesti ja täna Narvat kütvad gaasikatlad, mis jääksid reservvõimsuseks.

Andres Vainola ütles, et praegu, ligi aasta hiljem, on tal Eesti Energia plaane keeruline avada. Ta kordas, et palju sõltub sellest, mida üldse konkursilt oodatakse. Küll aga rõhutas Vainola, et hea lahendus on võimalikult väikse CO2 jalajäljega ja kasutab maksimaalselt kohapealseid energiaallikaid.

"Selliseid, kus me maailmaturu hindadest maagaasile sõltuksime vähem," märkis Vainola. "Olgu see puidujäätmed, biokatel, soojuspump, lisaks mingi akupank – kes teab. Need võimalused on olemas nii meil kui teistel potentsiaalsetel soojakonkursil osalejatel."