"Eks see ole rahvusvaheliste institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide nõrk koht, et niisuguses olukorras sanktsioonid saavad olla eelkõige poliitilised sanktsioonid," kommenteeris Mälksoo ICC võimalikku reaktsiooni Mongoolia käitumisele.

"Rahvusvahelisel Kriminaalkohtul on ka poliitiline organ, riikide assamblee, kus nad kaaluvad, kas riik on rikkunud oma kohustusi. Kui riik ei ole järginud non compliance procedure'i, siis öeldakse see välja. Sellega kaasnevad rikkuva riigi jaoks teatud poliitilised tagajärjed. Põhimõtteliselt on sellel riikide assambleel võimalus ka viia see küsimus ÜRO Julgeolekunõukogu ette, aga kuna Venemaa on seal alaline liige, siis seda ilmselt ei ole erilist mõtet teha. Nii et tagajärjed Mongoolia jaoks on selles mõttes poliitilised," rääkis Mälksoo.

Samas on Venemaal Mongoolia jaoks ilmselt tugevamad argumendid, millega selle riigi käitumist mõjutada, tõdes professor.

"Mongoolia oli kindlasti nendest (ICC poolt tulevatest) tagajärgedest ka ette teadlik ja ta ikkagi otsustas niiviisi käituda, milleks tal pidid olema mingisugused võimupoliitilised põhjused, ehk siis need teised hoovad, mida sai kasutada Venemaa selle visiidi nii-öelda tekitamiseks, pidid olema tugevamad kui need poliitilised tagajärjed, millega Mongoolia hakkab rahvusvahelise kriminaalkohtu riikide assambleel kokku puutuma," selgitas ta.

Mälksoo sõnul väljendab Rahvusvaheline Kriminaalkohus inimkonna ühiseid ideaale selles osas, mida me ei taha, et inimesed üksteisele teeksid: et ei pandaks toime sõjakuritegusid, inimsusevastaseid kuritegusid, genotsiidi.

"Ma usun, et ka Mongoolia seda põhimõtteliselt jagab, aga teine asi on tõlgendamine. Eri riikidel on kindlasti regionaalsed ja rahvuslikud eripärad, mida nad näevad probleemina ja mida mitte. Mongoolia puhul tuleb arvesse võtta laiemalt ajalugu: selle riigi ajaloos, võib isegi võib öelda, et riigi tekkes on Venemaa mänginud küllaltki suurt rolli."

Mälksoo sõnul soovib suurriik Venemaa ICC prestiiži õõnestades tekitada olukorra, kus jõud loob rahvusvahelise õiguse.

"Nende sündmuste varjus käib ka globaalne heitlus selle üle, missugused piirjooned tuleviku rahvusvaheline õigus võtab. Revisionistlikud suurriigid, impeeriumi ajalooga suurriigid üritavad tagada seda, et rahvusvaheline õigus nende suhtes kehtiks piiratult, nad tahavad tekitada olukorda, kus jõud loob õiguse ja nad saavad nii-öelda vastu naerda, et mida te õigupoolest teha saate. Samas oleneb, kuidas me vaatame, et kas klaas on pooltäis või pooltühi. Ma arvan, et see Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärus on ikkagi häirinud Putini välispoliitilist tegevust. Nüüd tuleb vaadata, kas see jääb selliseks ühekordseks sammuks just nimelt Mongoolia osas või suudavad nad leida ka mõne järgmise ICC liikmesriigi, mida siis Putin karistamatult külastab. Kui sellised asjad hakkavad korduma, siis Rahvusvahelise Kriminaalkohtu prestiiži sellised juhtumid tõsta ei saa," tõdes Mälksoo.

Mongoolia on esimene Rahvusvahelise Kriminaalkohtu liikmesriik, mis sõjakuriteos süüdistatava Vladimir Putini vastu võtab. ICC on välja andnud korralduse Putini vahistamiseks, kuna teda süüdistatakse Ukraina laste Venemaale küüditamises, mis on sõjakuritegu. Mongoolia on rahvusvahelise kohtu liige ja nii Euroopa Komisjon kui ka Ukraina on üles kutsunud oma kohustusi täitma.

Mongoolia on vaatlejate sõnul püüdnud kahe suure naabri Venemaa ja Hiina vahel iseseisvaks jääda ja häid suhteid luua teiste riikidega, nagu USA, Saksamaa, Jaapan ja Lõuna-Korea. Ainuüksi selle aasta jooksul on Mongoolias visiidil käinud Ühendriikide, Briti ja Saksamaa välisminister. Samas saab Mongoolia Venemaalt peaaegu kogu oma bensiini- ja diislikütuse ning olulise osa elektrist. Peale selle on Venemaal nõukogude ajast pärit lepingute järgi 50-protsendine osalus mitmes olulises taristu- ja kaevandusprojektis Mongoolias. Eelkõige on Venemaa partner Mongoolia raudteesüsteemis.

Nii et Mongoolia kuulumine Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse ja suhted lääneriikidega on paras köietants.

Mälksoo rõhutas, et rahvusvahelise õiguse ajaloos on ka selliseid kogemusi, kus vastutustundetud riigid ongi rahvusvahelisi institutsioone, mida on heade kavatsustega alustatud, ära lõhkunud ning tõi näitena Rahvasteliidu sõdadevahelisest perioodist.

"Kui ikkagi mõned riigid võtavad nõuks ja neil on see vastav jõud ja vastav energia, revisionistlik energia, siis nad võivad selliseid organisatsioone tõepoolest ka kahjustada. Ma ise arvan, et praegu see asi siiski nii tõsine ei ole, et Rahvusvaheline Kriminaalkohus kui selline nüüd tõsisemalt kahjustada saaks. Aga see sõltub ka sellest, missuguse energiaga Venemaa nüüd mingit järgmist võimalust võib otsida, et kas sellest saab pretsedent. Sest kui vahistamismääruse all olevad riigipead tegelikult saavad jätkuvalt ICC liikmesriike külastada, siis on see loomulikult probleem," tõdes professor.