Aasta alguses plaanis riik teha kahesuunalise hinnavahelepinguga vähempakkumised meretuuleparkidele ja maismaatuuleparkidele, kummalegi nelja teravatt-tunni ulatuses, kuid kliimaseaduse eelnõus on kirjas, et meretuuleparkidele on plaanis teha toetus vaid kahe teravatt-tunni ulatuses.

Saatejuht küsis Kasemetsalt, mis põhjustel on meretuuleparkide plaan aastaga mitu korda muutunud.

Kasemets ütles, et riik ootab endiselt samas mahus meretuuleparke.

"Kliimaministeeriumi plaanides ei ole midagi muutunud. Me jätkuvalt näeme, et neli teravatt-tundi maismaa tuuleparkides ja neli teravatt-tundi meretuuleparkides toodetavat elektrit on meie eesmärk ja umbes rütmiga, et 2030 oleks maismaa tuuleparkides toodetav elekter turul olemas ja hiljemalt siis 2033 oleks meretuuleparkides elekter olemas," rääkis Kasemets.

Kasemets märkis, et viis tõsiseltvõetavat arendajat soovivad meretuuleparkide vähempakkumisel osaleda.

"Varem ütlesime seda, et meie eesmärk on neli teravatt-tundi meretuule elektrit – me toetame seda sisetarbimise mahus, mitte, et me toetame sisetarbimist, aga et me piirame selle toetusskeemi sisetarbimise mahuga ära. Meie arvutustes see oli kuskil 40 protsendi peal kogu meretuule tootmismahust," sõnas Kasemets.

"Selle kahe teravatt-tunniga me lihtsalt sisetarbimise mahule oleme andnud konkreetse numbri. Me ei ole jätnud seda kuidagi volatiilset lahti, et "eks siis 2033. aastal vaatame, mis see sisetarbimine täpselt on," sest sellisel juhul ei ole arendajatel võimalik oma finantsplaane teha, rahastajatel võimalik hinnata, kas tegelikult see projekt on tasuv või mitte. Ka riigiabi kontekstis anda lihtsalt täiesti lahtist riigiabiluba, teadmata, mis see maht on, suurema selguse loomiseks," rääkis Kasemets.

Kantsleri sõnul näitasid kliimaministeeriumi arvutused, et maksimaalne arvestuslik maht saab olla kaks teravatt-tundi ja sellest ministeerium lähtus.

"Kui võtame nüüd praktilise olukorra, et kui meil on meretuulepark, mille võimsus on neli teravatt-tundi, siis selle nii-öelda esile kutsumiseks riik teeb vähempakkumise ja kahele teravatt-tunnile maksab toetust – selles mõttes 50 protsendile selle pargi toodangust, mida siis tarbitakse ka arvestuslikult Eestis ja nii-öelda ülejäänu eksporditakse. Selle eest siis Eesti ettevõtted ja Eesti maksumaksja ei maksa," lausus Kasemets.

Samuti ütles Kasemets, et paika pandud toetusskeemi maht ei tähenda seda, et ehitatakse täpselt sama suur park. "Me siiski täna eeldame, et see meretuulepark, mis loodetavasti selle vähempakkumise skeemi vastu ehitatakse, saab ikkagi olema suurem ja jätkuvalt toodab siis neli teravatt-tundi elektrit."

Saatejuht märkis, et kahe arendaja esindajad on öelnud, et kui nelja teravatine toetusskeem asendatakse kahe teravatisega, siis 1000-megavatist meretuuleparki nad ei ehita – nad ehitavad poole väiksema.

"Õnneks meil on viis võimalikku pakkujat ja ma olen ka mitmete pakkujatega ise rääkinud ja kõigi seisukoht ei ole selline," sõnas Kasemets.

Saatejuht küsis, kas teised arendajad on valmis ka kahe teravatise toetuse eest ehitama 1000-megavatise meretuulepargi.

"Eks see mudel tuleb meil kokku siis, kui me oleme selle vähempakkumise esiteks välja kuulutanud ja teiseks, kui me siis lõpuks need pakkumised saame, mis peaks olema järgmise aasta lõpuks. Ja siis meil on see selgus olemas, missugused need võimalikud pargid on ja kes siis pakub kõige soodsama Eesti maksumaksjale kõige soodsama lahenduse," sõnas Kasemets.

Kliimaseaduse eelnõu seletuskirjas on märgitud, et toetusmeetme kulu elektritarbijale oleks 130 miljonit eurot aastas 20 aasta jooksul ehk kokku 2,6 miljardit eurot. Täpsem kulu sõltuks aga turuhindadest. Samuti lisanduks veel erainvesteering umbes kolme miljardi euro väärtuses.