Aasta alguses plaanis riik teha vähempakkumisi meretuuleparkidele ja maismaatuuleparkidele hinnapõrandaga nelja teravatt-tunni ulatuses, kuid kliimaseaduse eelnõus on kirjas, et meretuuleparkidele on plaanis teha toetus vaid kahe teravatt-tunni ulatuses.

ERR küsis valitsuse pressikonverentsil endiselt kliimaministrilt, praeguselt peaministrilt Kristen Michalilt (RE), mis tingis toetuse mahu muutuse.

Michal vastas, et tegelikult peaks sellele küsimusele vastama kliimaminister (ERR ei saanud sel teemal mitu päeva kliimaministeeriumist selgitust – toim), kuid ta sellegipoolest selgitab lühidalt.

Michal kinnitas, et valitsuse kokkulepe on, et Eesti saaks meretuulepargi.

Meretuulepargi tootlikkus on ligikaudu 1000 megavati puhul neli teravatt-tundi aastas. Eesti aastane tarbimine on umbes kaheksa ja pool teravatt-tundi, rääkis Michal.

Michal ütles, et toetusvajadus määratleti lähtuvalt sellest, et see oleks maksumaksjale võimalikult jõukohane, kuid turu jaoks minimaalselt vajalik. Samuti et kliimaministeerium on teinud suvel arvutusi ja hinnanud toetusevajaduseks ligikaudu kaks teravatt-tundi aastas.

"Lühidalt kokkuvõttes – ei ole segadust. Ei ole ambitsiooni muutust meretuulepargile. Tollal, kui mina seal viimati olin, oli kolm huvilist, nüüdseks öeldakse juba kliimaministeeriumist, et võib olla isegi viis huvilist," sõnas Michal.

Michal lisas, et vähempakkumiste väljakuulutamise tähtajad on mere- ja maismaatuuleparkide puhul 2025. aasta aprillis, otsused peaksid tulema meretuulepargi puhul enne 2025. aasta lõppu ja maismaatuulepargi puhul 2025. ja 2026. aastal.

Võrku peaksid tootjad maismaatuulepargi puhul jõudma aastaks 2029 ja meretuuleparkide puhul aastaks 2033.

Meretuuleparkide arendajad: toetuse vähendamine tähendab tulevikus kallimat elektrit

Meretuuleparkide arendajad rääkisid ERR-ile, et toetusmeetme vähendamine tähendab väiksemaid meretuuleparke ja see omakorda kallimat elektrihinda.

Saare Wind Energy juhatuse liige ja üks omanikest Kuido Kartau rääkis ERR-ile, et mahtude vähendamine on poolik lahendus.

"See tekitab pisut ebaselgeid mõtteid. Raske on mõista, milline on riigi suurem ja laiem plaan," ütles Kartau. "Saatan peitub detailides ja praktilistes võimalustes. Tänapäeval meretuulepark, mida rajatakse, on suuruses 1000 megavatti või suurem. Selline meretuulepark toodab aastas umbes neli teravatt-tundi elektrit. Kui mõelda, et teha kaheteravatine hange, siis see tähendab, et see oleks umbes nagu pool normaalsest meretuulepargist. Kahe rattaga auto, mis ei tööta väga hästi."

Kartau ütles, et väiksem toetus vähendab oluliselt tõenäosust, et Eestisse tuleks meretuuleparke. "Ja kui Eestisse ei tule meretuuleparke, siis on raske näha, kuidas Eesti energeetika ja majandus võiks ikkagi edukalt toimida."

Väike meretuulepark toodab kallima hinnaga elektrit kui tänane tavapärase suurusega meretuulepark ning mõistliku meretuulepargi suurus on vähemalt 1000 megavatti, rääkis Kartau.

Enefit Greeni meretuuleenergia valdkonnajuht Johann-Gustav Lend ütles, et mahtude vähendamine on samm vales suunas.

"Meie arvame, et see on kindlasti samm vales suunas. Riik jätab sellega kasutamata potentsiaali, mille erinevad arendajad on Eesti merealale loonud. Kui vaadata projekte, mida täna on arendatud, siis nende võimsus jääbki vahemikku 1000–1500 megavatti. See tähendab omakorda siis aastas kuskil neli kuni kuus teravatt-tundi elektrienergiatoodangut. Kui see vähempakkumise maht peaks tõepoolest olema kaks teravatt-tundi, siis see ka tähendab, et tõenäoliselt projektid tuleb väiksemas mahus välja ehitada," sõnas Lend.

Lend ütles, et kui ehitada väiksem park, siis see võib ka tähendada mõnevõrra kallimat kilovatt-tundi.

Arendajad ootavad riigilt selgeid tingimusi

Arendajatel on seni olnud ootused, et riik kuulutab vähempakkumise välja nelja teravatt-tunni ulatuses ja on ka projekti selliselt arendanud. "Meretuule puhul on mõistlik eelkõige teha suurelt. Kui Eestis on neid arendajaid mitu, siis sellise toetusmeetme puhul on tõenäoline, et ainult üks park ehitatakse välja," lausus Lend.

"Riigi puhul saab välja tuua, et nad on olnud väga kaasavad ja ka turuga pidevas suhtluses, kuid raskuskese on kindlasti viimase aasta jooksul olnud jõudmine selgete tingimusteni, millised need vähempakkumised meil järgnevatel aastatel saavad olema. Arendajate vaatest on see kindlasti ebamugav olukord, kuna see ei võimalda meil parimal võimalikul viisil vähempakkumisteks ette valmistuda," rääkis Lend.

Lend lisas, et kui riik suudaks lähiajal välja tulla selgete tingimustega, siis see aitaks muuta vähempakkumised konkurentsivõimelisemaks.

Saare Wind Energy arendajad on kohtunud ministeeriumiga, kuid kui nad on soovinud näha arvutuste algandmeid, pole seda neile võimaldatud.

"Mõnikord näeme järeldusi või tulemusi, et näete, et toetust on vaja nii ja naa palju. Kui me küsime, et kust selline toetussumma kokku tuleb, et näidake oma arvutuste algandmeid, et me saaks ka aru – neid andmeid ikkagi väga ei taheta näidata," lausus Kartau. "Vaatame üksteisele otsa, suhtleme viisakalt ja kenasti ning konstruktiivselt, aga päris kõigest detailides ei räägi ja seetõttu ei saa üksteisest aru."