Järva valda võib kerkida rohkem kui sada pea teletornikõrgust tuulikut
Põllumajanduspiirkonnana tuntud Järva valda kerkib kuni 109 tuulegeneraatorit, millest igaühe kõrgus on võrreldav Tallinna teletorniga. Ehitamiseks võib minna kolme-nelja aasta pärast.
Kuus arendajat eesotsas Enefit Greeniga tahavad Järva valda püstitada kuni 109 tuulegeneraatorit, mille igaühe tipu kõrgus on kuni 270 meetrit. 74 tuulikut tuleb Imavere-Koigi, Koeru ja Kareda piirkonda ning 35 Reinevere, Roosna, Jõgisoo, Rava, Raka ja Kurisoo lähistele. Parkide koguvõimsus on kuni 763 MW.
Kolmapäeva õhtul tutvustati plaani kohalikule rahvale. Kuigi rahvakoosolek möödus rahulikus õhkkonnas, jäid kohalike suust kõlama valdavalt siiski muremõtted.
"Tuhaväljad suurenevad, ega see meid ka paremaks ei tee. Tuulikuid on vaja, aga ta mõjutab inimesi ja tuleks leida ikkagi tühjemad kohad, et mõjutaks inimesi vähem," arvas Järva-Jaani elanik Meelis Mändla.
Kuigi tuulikuid ei lubata ehitada eluhoonetele lähemale kui üks kilomeeter, pälvis kõige enam kriitikat arendus Roosna külas.
"Meie küla asuks pärast selle projekti või planeeringu reaalset elluviimist keset tuuleparki, meid ümbritseks 30 tuulikut igast ilmakaarest, kuhu vaatad. Ja see on meie jaoks täiesti vastuvõetamatu olukord. Ja sellist olukorda, kus minu kinnistu või ütleme naabrimehe kinnistu väärtus väheneb, tema vastu puudub tulevikus võib-olla ostu- ja müügivõimalus, siis me ei saa seda lihtsalt taluda," ütles rahvakoosolekul Roosna elanik Vello Teor.
Roosna küla arendaja, osaühing TMV Green lubab kohalikega teha koostööd, vajadusel on nad valmis toetama mõnd kogukonnaprojekti, olgu selleks siis kergliiklustee või laste mänguväljaku rajamine.
"Me vaatame seda plaani eraldi veel koos Roosna küla inimestega üheskoos läbi ja töötame välja lõpliku lahenduse, mis võiks olla kompromiss. Loomulikult mingeid tuulikuid saab seal natuke veel nihutada ja see lahendus võikski siis koostöös nendega tulla," ütles TMV Greeni tegevjuht Jaanus Kivirand.
Järva valla tuuleparkide arendusjuht, maastikuarhitekt-planeerija Heiki Kalberg ütles, et sobilike kohtade leidmiseks tehti tegelikult palju eeltööd.
"Tuulikute positsioonid on praeguses versioonis 50-meetrise nihutamise võimalusega. Ja tuuliku positsioonid keskkonnamõju hindajate poolt hinnati siis veel täiendavalt üle: kuidas nad tekitavad müra, kuidas nad tekitavad varjusid ja nii edasi," rääkis Kalberg.
Järva vallavanem Toomas Tammik näeb probleemide kõrval ka tuuleparkide positiivset külge.
"Eriplaneeringu puhul, mis puudutab tuuleparke, on riik näinud ette talumistasu, nii elanikele kui ka osa sellest tuleb kohalikule omavalitsusele. Nii et ütleme rahaline ja eelarveline mõõde on sellesse sisse kirjutatud. Aga kindlasti võib see ka soodustavalt mõjuda näiteks tööstuse arengule. Nii et neid aspekte on mitu," ütles Tammik.
Nüüd suunatakse Järva valla tuuleparkide eriplaneering riigiametitesse kooskõlastusringile ja kui vallavolikogu need lõpuks heaks kiidab, võidakse ehitamiseni jõuda kolme- nelja aasta pärast.
Tuuleparke arendatakse ka Türi vallas. Detailplaneering on algatatud Lungu, Kädva ja Karjaküla tuulepargile, eriplaneering aga Kabala-Kurla piirkonnas.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi