"See puudutab erakondi samamoodi, nagu see puudutab kõiki teisi. Ei ole teist teed," ütles Michal valitsuse pressikonverentsil.

Regionaalminister Piret Hartman märkis, et kuna tegemist on tegevustoetusega, siis jääb kärpe alla ka erakondade rahastamine riigi poolt.

Michali hinnangul võib kärpe tulemusel väheneda erakondade võime teha eri tegevusi või sisulisi tegevusi.

"On erakondi, tavaliselt parempoolsemad erakonnad, kes suudavad rohkem annetajatelt toetust küsida. Neil läheb ilmselt mõnevõrra lihtsamalt konkurentsis tsentri ja vasakpoolsemate erakondadega," sõnas Michal.

Hartmani sõnul avaldab samuti kärbe mõju erakondade tegevusele. "Kindlasti mõjutab. Kuidas see 10 protsenti täpsemalt mõjutamas on, seda ma ei oska siin täna täpsemalt kommenteerida. Ühelt poolt tuleb üle vaadata, mis on need väiksemate kulude tegemise võimalused, aga loomulikult tuleb leida ka siis erinevaid tuluallikaid. Tuleb ühiskonnas ühiselt seda tasakaalupunkti otsida. Kui kõik hoiavad kokku, siis selge see, et ka erakondadel tuleb vaadata oma kulud üle," kommenteeris Hartman.

Kolmapäeval ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas Vikerraadio saates "Uudis +", et erakondade rahastamine peab minema kärpe alla.

"Ei saa olla niimoodi, et elanikkonna teenustest ja toetustest kärbime, aga erakondade toetust ei kärbi. Kindlasti tuleb täpselt samamoodi kümneprotsendine kärbe erakondade rahastamises teha," sõnas Kallas.

Ka opositsioonist ei kosta plaanile vastuväiteid. Isamaa riigikogu fraktsiooni juht Helir-Valdor Seeder leiab, et praegu tuleb kõikjalt kärpekohti otsida.

"Selle võrra peavad siis erakonnad oma tööd ümber korraldama, püüdma rohkem otsekontaktide kaudu, läbi liikmete, läbi vabatahtliku tegevuse saama ühendust valijatega," rääkis Seeder.

EKRE esimehe Martin Helme sõnul muudatus erakondade käekäiku suuremat ei mõjuta. "Viimastel riigikogu valimistel oli meil mitu erakonda, kelle kohtade arv riigikogus vähenes ja kelle riigi toetus vähenes mitu korda. Ja nad tulevad toime," tõi Helme näiteks. "Nad pingutavad rohkem liikmemaksude saamiseks, tõmbavad kulusid kokku. See kümme protsenti erakondadel ei ole midagi sellist, mis neid otseselt mõjutaks."

Kärbe üle poole miljoni euro

Erakondadele on riigieelarvest plaanitud tulevaks aastaks eraldada sama suur summa kui tänavu ehk ca 5,19 miljonit eurot. Kui see summa väheneb 10 protsendi võrra, väheneb kogusumma 519 000 euro võrra ehk 4,671 miljonile eurole.

Enim saaks langusest pihta Reformierakond. Neile on sel aastal ja oleks järgmisel aastal olnud riigitoetus 1,9 miljonit ehk summa väheneks ca 190 000 euro võrra.

EKRE riigitoetus väheneks tänavusega võrreldes ca 86 000 eurot, Keskerakonna riigitoetus ca 81 000 eurot, Eesti 200 riigitoetus ca 71 000 eurot, SDE riigitoetus ca 46 000 eurot ja Isamaa riigitoetus ca 40 000 eurot aastas.

Ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni aseesimees Kaarel Tarand usub, et parteide toetuse vähendamiseks on ruumi, sest olulise osa kampaaniakuludest saaks ära jätta. Samas lisas ta, et riigi poolt erakondadele antav summa pole paarkümmend aastat kasvanud.

"Põhimõtteliselt jah, üksikud suured annetajad on selles pildis suure mõjuga. Kui riigieelarveline toetus väheneb, on ta veel suurema mõjuga," tõdes Tarand. "Aga minu meelest on tegu rikutud mõtlemisega, kui me ühiskonnas mõtleme, et niipea, kui me erakondadele raha ei anna, muutuvad nad käitumiselt korruptiivseks."

Helir-Valdor Seeder ei näe samuti probleemi, kui annetuste osakaal erakondade eelarves kasvab. "Sest Eesti erakondade rahastamine on väga läbipaistev," rõhutas Seeder.

"See võis üheksakümnendatel olla nii, et sa said eelnõu millegi vastu. Kahetuhandendatel ja sealt edasi see enam nii ei ole," lisas Michal.