Keskerakond alustas miljoni euro suuruse trahvi maksmiseks raha kogumist sotsiaalmeedia vahendusel. Peasekretär Anneli Oti sõnul pole nad veel kokku lugenud, kui palju on annetajate seas erakonna liikmeid ja kui palju muud rahvast. Liikmemaksust seda raha kokku ei korja. Liikmemaks kulub paljudel erakondadel eelkõige piirkondade tegevuseks.

Kõigilt liikmetelt liikmemaksu kätte ei saa, tõdes Ott.

"Eesmärk on muidugi 100 protsenti, aga selleni jõuda on väga-väga keeruline ja ma arvan, et see kunagi ei teostu. On neid, kes on väga passiivsed liikmed. Need, kes on aktiivsed, rahaliselt ei ole nii korrektsed ja on need, kes on väga korrektsed," selgitas ta.

Isamaa aseesimees Riina Solman tõdes, et kõikide erakondade jaoks on küsimus, kuidas ergutada liikmeid maksu maksma.

"Seal jäävad kõik jänni. On ka arusaadav, et osa erakonna liikmeid ongi väga aktiivsed ja osalevad aktiivselt ja teised on passiivsed. Ja kuidas siis erakonnad neid inimesi saaksid kaasata? Tõtt-öelda tuleb seal ka kulutusi teha, kui inimesed kokku kutsud, siis pead ruumi rentima, pead kohvi pakkuma. See on töö, mis ei too sulle kohest vilja ja seda kiputakse alahindama või sellega mitte tegelema," rääkis ta.

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on parlamendierakondadest ainus, kus liikmed aktiivselt liikmemaksu tasuvad. Erakonna aseesimees Siim Pohlak ütles, et liikmetele tuleb seda vahel meelde tuletada, aga suuri probleeme pole

"Mina arvan, et EKRE trump selles küsimuses ongi see, et me väga konkreetselt ja selgelt esindame seda maailmavaadet, mida meie liikmed meilt ka ootavad," sõnas Pohlak.

Ta leiab, et erakonnad peaksidki toetuma oma rahaasjades just liikmemaksudele, kuid see eeldaks erakondade rahastamise ümberkorraldamist.

Anneli Ott aga ütles, et rahastamise aluseks peab jääma toetus riigieelarvest, nii nagu see on praegu.

Annetuste asjus on erakonnad seda meelt, et needki peaksid jääma, kuid üksmeelt pole selles, kas neid peaks piirama. Praegu on piirang sularahas tehtud annetustele.

Sotsiaaldemokraadid aga soovivad, et annetustele tuleks kehtestada lagi, et üks isik ei saaks annetada ühele või mitmele erakonnale väga suuri summasid.

"Ja läbi selle omada nende erakondade üle, nende aetava poliitika ja seeläbi kogu Eesti poliitika üle ülemäära suurt mõju. Meie soov on see, et Eestis ei oleks ei täna ega tekiks ka tulevikus oligarhe, kes kaadritagant tõmbavad niite ja kelle tahet poliitikud siis ellu viivad," selgitas SDE liige Raimond Kaljulaid.

"Rahastamisele ülempiiri panek – võib-olla võtta mõned valitsused ja riigikogu koosseisud tagasi, siis võib ju küsida ka sotsiaaldemokraatide endi käest, kas ei ole ka selliseid väga jõukaid doonoreid olnud. Mistahes erakonna käest võib seda küsida," kommenteeris Solman.

Põhiseaduskomisjoni esimees, Eesti 200 ridadesse kuuluv Hendrik Terras ütles, et temagi ei toeta koalitsioonipartneri ettepanekut, sest see võib viia skeemitamisele. Eesti 200 aga tegi hoopis ettepaneku, et kriminaalkorras karistatud erakonnalt tuleks riigitoetus ära võtta.

"Eesti 200 seisukoht on, et sellisel juhul ei tohiks üldse saada. Seda ma ei oska öelda, kuhu me jõuame läbirääkimistel. Järgmisel nädalal me seda arutama hakkame koalitsioonipartneritega ja ka teiste parlamendierakondadega," ütles Terras.

Kriminaalkaristuse ja miljoni euro suuruse trahvi saanud Keskerakond leiab, et koalitsioonierakonnad otsivad oma ettepanekutega pigem valimiste eel tähelepanu.

"Erakondade rahasamine – see on ju nii põnev. Siin oskab igaüks kaasa rääkida," sõnas Anneli Ott.

Reformierakonna peasekretäri Timo Suslovi sõnul tuleb rahastamise küsimus selgeks vaielda riigikogus.

"Me näeme seda iga valimisteperioodi alguses, et erakondade rahasamisest hakatakse rääkima. Aga jälle, jäägu siia see lause, et need peavad olema avalikud, need peavad olema selged ja reeglid peavad olema üheselt arusaadavad, siis on ka eksiteele minemisi vähem," kommenteeris Suslov.

Umbes pool aastat saavad poliitikud erakondade rahastamist arutada, sest uus erakonnaseadus peaks riigikokku jõudma paari kuu pärast ja kriminaalkorras karistatud erakondadelt riigi rahastuse ära võtmist hakkab põhiseaduskomisjon arutama algaval nädalal.

Erakondade rahastamise statistika

Sel nädalal tõusis taas teemaks erakondade rahastamine. Keskerakond palub liikmetelt toetust, et maksta ära kohtu poolt määratud rahaline karistus ja kõlasid ettepanekud lõpetada kriminaalkorras karistatud erakondade riiklik rahastus ning seada piir annetussummadele.

Vaadates sisse suurema rahakotiga erakondade rahastamise aruannetesse, siis erakondade rahastamise järelevalve komisjoni (ERJK) andmetel käsutas näiteks eelmisel aastal suurimat eelarvet ehk üle kahe miljoni euro Reformierakond. Neile järgnes Isamaa veidi üle 1,2 miljoni euroga. Teiste erakondade tulud jäid alla miljoni.

Raha päritolu on aga erinev. Reformierakonna puhul moodustab suurima osa ehk 86 protsenti riiklik toetus, Isamaa puhul annetused, mille osa tuludes on 65 protsenti.

Annetused mängivad põhilist rolli parlamendivälisel Parempoolsete erakonnal, kuna nende puhul on riigitoetus suhteliselt väike. Üsna suure tähtsusega on annetused ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna jaoks, kelle tuludest moodustavad annetused 41 protsenti.

Kõikide erakondade puhul jääb aga vaid paari protsendi juurde liikmemaksude osatähtsus. Kõige tublim liikmemaksude koguja on EKRE, kelle puhul moodustavad liikmemaksud neli protsenti tuludest ja nende kogusumma oli eelmisel aastal 37 815 eurot.

Konkurentsitult suurim annetaja oli eelmisel aastal pankur Parvel Pruunsild, kes andis aasta jooksul 400 000 eurot oma koduerakonnale Isamaale. Ettevõtjad Aivar Linnamäe ja Margus Linnamäe toetasid samuti Isamaad mõlemad 150 000e euroga. Üle 50 000-euroseid annetusi tegi veel mõni ettevõtja, ülejäänud annetused olid juba väiksemad.

Juuresoleva videoloo graafikas on Jaan Pillesaar ekslikult märgitud Reformierakonna toetajaks, tema annetus läks tegelikult Parempoolsetele.