Koalitsioonilepe on ju iseenesest selge. Järgmisel aastal tuleb kõigil ministeeriumitel kokku hoida viis protsenti tööjõu- ja majandamiskulusid, samuti ministeeriumite antavaid toetusi. Kolme aasta peale peab kärbe olema kümme protsenti. Ühtlasi räägiti kõneluste järel, et ei kärbita siseturvalisust ja riigikaitset ning et kärpearvestusest on väljas päästjate, politseinike, tegevväelaste ja õpetajate palgad. See paistab olevat üsna kergesti kokku arvutatav valem. Aga ometi on pisut segaseks jäänud, kes ja kui palju kärpima peab. Selgitage, millest see segadus?

Me tegelikult koalitsioonileppes leppisime kokku ka seda, et sotsiaaltoetused muudame vajaduspõhiseks ja kui me nad vajaduspõhiseks muudame, siis sealt tuleb ka tegelikult kärbe ehk kokkuhoid.

Nüüd oli selle üle päris suur vaidlus. Küll meile kinnitati partnerite poolt, et me uurime ja analüüsime, aga meie sellega kindlasti rahul ei ole. Me tahame konkreetset ajakava, mis hetkest on õiguslikud alused ja ka andmebaasid niimoodi valmis tehtud, et me saame minna kas 2026. või 2027. aastal üle vajaduspõhistele sotsiaaltoetustele, et seda tegelikult potentsiaalselt ka riigieelarve strateegia planeerimisel kärpena arvestada.

Et meil on vajadus lastetoetuste teenustesse ümbersuunamiseks väga suur. Sest näiteks hariduse valdkonda ja kultuurivaldkonda tabab väga suur kärbe ja seal saavad paratamatult pihta need kõige õrnemad osad ühiskonnast.

Me ei saa öelda Eestis, et meil kultuuri läheb liiga palju raha või et meil hariduses on meeletud ülejäägid, aga sealt on meil ka kõige suuremad kärped täna. Kui me seda kärbet teeme, siis meil on vaja teha poliitiliselt tarkasid otsuseid, mitte kirvega minna lihtsalt otsast raiuma asju ja pärast tagantjärele kahetsema.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ütles eile, et 2026. ega 2027. aastal lapsetoetusi vajaduspõhiseks kindlasti ei muudeta. Et analüüs küll tehakse, aga tuleb vaadata digivõimekust ja õigustatud ootust. Ja ka Lauri Läänemets ütles täna Vikerraadios, et seda ilmselt ei juhtu. Kas selles siis on kokku lepitud või ei ole?

Selle üle me vaidleme. Eesti 200 kindlasti ei ole nõus sellega, et me kolm aastat teeme analüüsi. Me kindlasti sellega nõus ei ole. Meie riigieelarve seis ei kannata oodata kolme aastat ja tegelikult ka ühiskondlik õiglustunne ei kannata seda kolme aastat oodata. Kui me peame päriselt kärpima näiteks laste huvitegevust, mis on hariduse valdkonna kärbe ja samal ajal me ei tee seda peretoetuste arvelt, siis see ei ole õiglane kärbe ja see kahjustab Eesti inimeste heaolu palju tugevamini.

Ma saan aru, et sõna "toetus" ongi see maagiline sõna, mille ümber on jõutud koalitsioonikõneluste järel üksjagu piike murda ja aru pidada, et mis asi täpselt on toetus.

Jah, tõepoolest, sotsiaaltoetused on praegu kõik välja võetud kärpeülesandest selle argumendiga, et need ei ole ministeeriumite eraldatavad toetused, vaid need tulevad seadustest.

Noh, me võime ju selle üle vaielda, kas me kärbime ainult ministeeriumite toetusi või kõiki toetusi, aga selles, et sotsiaaltoetustega tehakse ära analüüs ja need lähevad vajaduspõhiseks, selles me leppisime kokku.

Lisaks on järjekordselt, nii nagu on alati, kärbetega juhtunud, et lepitakse kärbe kokku ja siis hakkavad tulema kõik oma erisuste taotlustega. Ja selle üle me eile vaidlesime päris pikalt ja meie küll nende erisustega mitte kuidagi nõus olla ei saa. Kärbe peab olema solidaarne. Meil on erisused koalitsiooninõukogus kokku lepitud ja sealt me enam kuhugi liikuda ei saa, et tuuakse veel ja veel ja veel ja veel erisusi lauale.

Mis erisusi veel tahetakse?

No kui me räägime sisejulgeoleku võimetest, siis siseminister on soovinud, et kärpest võetakse välja praktiliselt kogu PPA eelarve. Et väga väike osa sellest eelarvest läheks kärpesse. Niimoodi edasi liikudes me võime öelda ka, et õpetajate palkadega seoses on väga palju hariduskorraldust, mille võiks kärpest välja võtta.

Kas teie sooviksite näiteks politsei puhul, et erandi saaksid ainult patrullpolitseinikud ja uurijad, aga näiteks need ametnikud, kes töötavad dokumentide väljastamisega, sinna alla ei mahuks?

No see nimekiri, mida siseminister esitas, et mida ei tohiks kärpida, oli ülipikk. Ja seal oli väga palju tegevusi, mingi toitlustamine näiteks, mis ei ole sisejulgeoleku võimega niivõrd palju seotud.

Oli ju teada, kui me selle kümneprotsendise kärpe kokku leppisime, et see ei saa olema kerge. Kõik nägid neid numbreid. Ja nüüd hakata tagasi tõmbama, et sellega me ei ole sellega nõus, ei ole õige.

Kas siseminister on siis ainus, kes nii-öelda erandifestivali korraldab?

Ei, eile oli seal väga palju erinevaid taotlusi, mille me üle vaatasime ja mille üle me vaidlesime.

Ma saan aru, et rahandusminister on teil vähemalt igatpidi paadis.

Rahandusminister on meil paadis.

Erakondadele antakse ka ju toetust. Kas erakondade rahastamine peaks minema erandi alla või peaks ka neid puudutama kolme aasta jooksul kümneprotsendiline kärbe? See tähendaks, et erakonnad saaks riigilt tänasega võrreldes umbes poole miljoni euro võrra vähem raha.

Meie oleme kindlasti sellel seisukohal, et see on ministeeriumi poolt eraldatav toetus ja see peab minema kärpe alla. Ei saa olla niimoodi, et elanikkonna teenustest ja toetustest kärbime, aga erakondade toetust ei kärbi. Kindlasti tuleb täpselt samamoodi kümneprotsendine kärbe erakondade rahastamises teha.

Kas sellega on kõik päri?

Meil on vaidlusi selle koha pealt.

No eks seal on ka vastuargumente. Tänased erakondade toetused pandi paika 2014. aastal. Alates sellest ajast on riigi osakaal erakondade rahastamises üha vähenenud ja ettevõtete osakaal üha kasvanud. On neid, kes ütlevad, et see on suurendanud ettevõtjate mõju poliitikategemise ja ka poliitika sisu üle. Kui me riigi osa veelgi vähendame, kas ei teki ohtu, et meil valitsevadki riiki ettevõtjad?

Erakonnad peaksid oma kulusid täpselt samamoodi kriitiliselt üle vaatama. Et kas need kulumahud peaksid olema sellised, nagu nad headel aegadel on olnud. Ka ettevõtjatelt ei ole tõenäoliselt nii suuri tulusid tegelikult loota. Kui kogu elanikkond ja kogu riik peab oma kulusid tagasi tõmbama, siis täpselt sama peavad tegema erakonnad.

Tuleb ka inimesi koondada, kui erakonna palgal on inimesi ja enam ei jaksa neid üleval pidada. Me peame koondama inimesi ametites, ministeeriumites, tõenäoliselt riigigümnaasiumites. Täpselt samamoodi peavad sel juhul oma kulusid kokku tõmbama ka erakonnad.

Aga ikkagi see ettevõtjate mõju. Selle jaoks meil riik erakondadele raha annabki, et tagada sõltumatu poliitika tegemine.

Eesti 200 seisukoht on algusest peale olnud, et baasfunktsioonide täitmist erakondadel peaks rahastama riigieelarvest. Ja tänane riigi rahastus on piisavalt helde selleks, et neid baasfunktsioone täita. Aga kõik, mis puudutab reklaamikampaaniate tegemist, on ikkagi eraannetuste toel.

Ega midagi ei ole halba ettevõtjate poolt erakondade toetamises või oma maailmavaate toetamises. Täpselt samamoodi teevad seda erakonna liikmed oma liikmemaksudega või eraisikud, kes ei ole ettevõtjad. See toetamine peab lihtsalt olema läbipaistev. Selle pärast on vajalik ka erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volituste laiendamine.

Kuidas sisustada järgmise aasta haridus- ja teadusministeeriumi 40 miljoni euro suurune kärbe?

Sellest suurem osa on ministeeriumi eraldatavate toetuste kärbe. See tähendab kõrghariduse, teaduse ja üldhariduse valdkonna kärbe ja huvihariduse valdkonna kärbe. Me peame toetustest kärpima ligi 30 miljonit ja kümne miljoni ulatuses on haridusministeeriumi tööjõu- ja majandamiskulude kärbe. See puudutab meie ministeeriumit, aga ka keeleametit ja Harnot. See tähendab ka riigigümnaasiumite kulude kokkutõmbamist.

Aga kuidas sisustada see 30 miljoni euro suurune toetuste kärbe?

Kõrgharidustoetus moodustab kõige suurema osa sellest toetusest ja teaduse baasfinantseerimine ja teaduse uurimisgrandid moodustavad kõige suurema osa. Ja nooremteadurite palgad moodustavad sellest kõige suurem osa.

Me oleme kokku leppinud rektoritega, kuidas me seda kärbet teeme. Me teaduse põhibaasi ehk siis nooremteadurite palkasid, baasfinantseerimist ja uurimisgrante ei kärbi. Ja kõrghariduse toetusest kärbime nii-öelda täiendavad lisatoetused, mis baastoetusele juurde tulevad. Ja baastoetust selle võrra siis kärbime vähem.

Me oleme selle kärpe kokkuleppe praktiliselt teinud. Seal on nüanssides vaja veel arutada. Aga sisuliselt tähendab see tõesti seda, et kõrghariduse toetus tuleb väiksem järgmine aasta. Ja teadustegevuses me jätame mõned tegevused ära, näiteks arendusstipendiumite väljamaksmise. Ja mobiilsusgrantides me peame kärpe tegema.

Kas see on lõpuks ülikoolide endi otsustada, kuidas nad selle kärpe sisse võtavad ehk mida nad siis täpselt vähem teevad?

Ei, me otsustame seda siiski ühiselt, sellepärast, et ülikoolid saavad haridusministeeriumist erinevalt raha. Me peame vaatama, kellele saab tegevustoetuse kärbet teha vähem, sest neilt on ka muud kuluread ära võetud. Et ei oleks niimoodi, et Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool saavad rohkem pihta ja teised ülikoolid saavad vähem pihta selle kärpega.

Lauri Läänemets suhtub skeptiliselt mõttesse Tartu vangla välja rentida. Ta ütleb, et seal on siseturvalisuse probleemid, aga veel enam küsimus, et kas Eesti tahab saada riigiks, kes võtab teiste inimeste kurjategijaid enda pinnale. Kuidas teie sellesse mõttesse suhtute?

Mina suhtun sellesse positiivselt. Meil on kinnisvara, mis on tühi ja mida me ei suuda enam üleval pidada. Ja samal ajal on teistel riikidel ikkagi huvi, et Eesti seda võimalust neile pakuks. See on kõik läbirääkimiste küsimus. Alati on võimalik igasugune idee kohe kõigepealt mutta tampida, öelda, mis kõik see meile halvasti teeb. Aga seal on väga palju nüansse, kuidas riske maandada.

Küsimus on selles, mis tüüpi vange me oleme nõus Eestis hoidma. Juba see tegelikult muudab väga tugevasti seda, kas meil on suured siseturvalisuse riskid või mitte. Ja lõppkokkuvõttes on see Eestile ikkagi tulu. Ja kui see kinnisvara meil seisab ja väga kallis kinnisvara seisab, siis ma arvan, et on väga tark tegelikult seda teha.