Mahmood toonitas neljapäeval Vilniuses toimunud kohtumisel jätkuvat võimalikku huvi rentida Tartu vanglat Ühendkuningriigi vanglakohtade puuduse leevendamiseks, teatas Eesti justiitsministeerium.

Suurbritannial on praegu puudu 16 000 vanglakohta. Uute vanglate planeerimine võtab väga kaua aega.

Eesti ja Suurbritannia või mõne teise eelistatult NATO liikmesriigi edasine võimalik koostöö vangla rendileandmise osas ootab justiitsministeeriumi teatel Eesti valitsuse põhimõttelist seisukohta Tartu vangla tuleviku osas.

Justiitsminister Liisa Pakosta (Eesti 200) rääkis augusti lõpus ERR-ile, et on esitanud valitsuskabinetile memo, mille alusel ootab otsust hakata Eestis vabaks jäänud vanglakohti välja rentima riikidele, millel oma vanglates ei jätku kohti kõigi kinnipeetavate majutamiseks ning tõi nimeliselt välja Ühendkuningriigi, Hollandi ja Rootsi.

See võimaldaks leida kasutust vangide nappuse tõttu tühjaks jäävale Tartu vangla kompleksile, pakkuda selle eriala inimestele tööd ning hoida neid spetsialiste ka riigi jaoks vajalikus valmisolekus ning teenida kokkuvõttes riigile raha. Pakosta rõhutas ka, et sellise tehingu juures oleks äärmiselt tähtis tagada Eesti jaoks julgeolek ning seepärast kehtestatakse välismaa vangide vastuvõtule väga ranged reeglid.

Siseminister ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Lauri Läänemets avaldas Pakosta idee suhtes samas kahtlust. "Meil on erinevate probleemide koha pealt palju küsimusi," ütles Läänemets ning viitas esmalt sisejulgeolekule. Teiseks tõi Läänemets esile aga maineküsimuse, mis on siseministri hinnangul isegi põhimõttelisem.

"Kas me peaksime Eestit nägema sellise riigina, kuhu kõik teised oma pahalased saadavad. Eesti tuntus võiks olla digiriigi tuntus või innovatsiooni tuntus või midagi sellist, aga mitte see koht, kuhu saadetakse need, kes ühiskonnast on kõrvaldatud. Ma arvan, et see hakkab Eesti kuvandit aja jooksul mõjutama ja see vist ei ole kõige parem," leidis Läänemets.

Justiitsminister Pakosta ütles, et esialgsete kalkulatsioonide kohaselt võiks Eesti teenida vanglateenuse pakkumisega, mis tähendaks lisaks vanglakohtade väljarentimisele ka vangide valvamise korraldamist, teenida umbes 30 miljonit eurot aastas.