Enne oma öeldud kriitilisi sõnu ütles Kallas, et tulevikus hoidub ta Reformierakonna uue esimehe kritiseerimisest.

"Minust ei saa erakonna esimehe kohalt lahkumisel sellist erakonna esimeest, kes oma järglast pidevalt avalikkuses kritiseerib. Täna on mul viimane päev, kui saan praegust valitsust kritiseerida, ilma, et ma seda lubadust rikuks. Seetõttu on mul hingel paar asja," lausus Kallas.

"Esiteks. Minu arvates on vale lükata maksuküüru kaotamine edasi. Maksuküüru kaotamine suurendab nii inimeste sissetulekuid kui alandab tööjõumakse. Nii IMF kui ka Eesti Pank toovad maksuküüru kaotamise välja kui ühe lähiaja kõige olulisema majanduskasvu soodustava reformi. Maksuküüru kaotamise lubadusega võitsime kahed valimised. Sisuliselt tähendab praegune edasi lükkamine astmelise tulumaksu põlistamist, millele Reformierakond varasemalt on alati vastu seisnud," rääkis Kallas.

"Veelgi hullem viga minu arvates on ettevõtetele tulumaksu kehtestamine. See läheb otsesesse vastuollu meie põhimõtete ja meie lubadustega. Selliste otsustega lörtsime me oma valijatelt saadud mandaati ning hävitame maksukeskkonda, mis pole Eestit mitte ainult hästi teeninud, vaid on korduvalt ka rahvusvaheliselt tunnustatud kui kõige konkurentsivõimelisemat," ütles Kallas.

Kallase sõnul peab maksusüsteem olema lihtne ja arusaadav kõigile ning toetama majanduse alustala - eraettevõtlust. "Peab kehtima põhimõte, et ei maksustata seda, mida me tahame, et kasvaks. Me tahame, et ettevõtted areneksid ja investeeriksid saadud kasumi tagasi oma inimestesse, töötajatesse ja arengusse," sõnas Kallas.

"Kui taganeme oma põhilubadustest ja põhimõtetest, siis tekib küsimus, millega me teistest erakondadest eristume," ütles Kallas veel.

Vanade vigade kordamine ja demokraatia imiteerimine

Kallasel jätkus kriitikat ka selle kohta, kuidas üldkogu kokku kutsuti.

"Kuidagi veider on see tänane üritus. Astusin erakonna esimehe kohalt tagasi juunis ja tegin ettepaneku koheselt teha ka erakonna üldkogu, et valida uus esimees, kellest oleks siis saanud ka peaministri kandidaat. Paraku leidis juhatuse enamus, et demokraatia on liiga riskantne värk ja lükkas üldkogu septembrisse, kus oli kindel, et istuva peaministri vastu keegi kandideerima ei hakka. Eks oma vanade vigade kordamises ja demokraatia imiteerimises peitub ka mingi mõnu, ainult mina pole seda suutnud senini avastada," lausus Kallas.

"Aga juhatuse liikmed saavad vajadusel selgitada, miks nende arvates nii oli parem," lisas ta.

Kallas meenutas 2018. aastat, kui tema sõnul olid erakonnal väga rasked ajad nii rahaliselt kui meeskonnavaimu mõttes.

"Erakonna rahaline seis oli pehmelt öeldes keeruline. 2017. aastal olid erakonna tulud olnud kaks miljonit eurot ja kulud kolm miljonit. Ehk siis teisisõnu – me kulutasime 50 protsenti rohkem kui me teenisime. See ei olnud mitte ainult meie aegade halvim majandustulemus, see oli tegelikult ka paras häbiplekk erakonnale, kelle üheks põhiliseks mantraks on alati olnud ja loodetavasti ka jääb korras riigirahandus ning eelarve tasakaal," rääkis Kallas.

"Lisaks olid meil tekkinud erakonnas erinevad grupeeringud, kes poliitiliste vastaste asemel üksteist rappisid. Ja kuigi, nagu ütleb laulusalm – kodusõjas surma ei saa – siis selline sisemine arvete klaarimine tekitab haavu ja kibestumist, milledest paranemine võtab kaua aega. Mõni plaaster on siiani toona löödud haavade peal, kuigi üldjoontes võib vist nentida, et tänaseks oleme suht sõbralik pere," ütles Kallas veel.

Oma erakonna esimeheks olekuaja saavutuste seast tõstis Kallas esile meeleolu ja erakonnasisese meeskonnatöö ning rahalise seisu paranemise ning tulemused valimistel.

Pühapäeval toimus Tallinnas Reformierakonna üldkogu, kus Kaja Kallaselt võtab erakonna juhtimise üle Kristen Michal. Juhatuse esimehe valimistel kogus Kristen Michal 664 häält. Kokku osales valimistel 818 erakonna liiget.