"Jaa. Ma arvan küll. Eelkõige see sõjategevus toimuks mitte nii, et sõduri saabas on Eesti pinnal, vaid agressori raketid ja mürsud meie territooriumil meie sõdurite, aga ka meie tsiviiltaristu pihta. Sisuliselt see ju täna toimub Ukrainas. Üks asi on rindejoon, aga teine on see, kuidas lastakse asju sügavusse. Et seda ära hoida ükskõik, kas siis, kui on konflikt juba puhkenud või näiteks näidata täna Venemaale, et kui sa seda kavatsed teha, siis me laseme vastu – selleks ongi vaja teatud hulk teatud tüüpi laskemoona. Sest need võimed, mis neid asju lennutavad, oleme me kas hankinud või sisuliselt järgmise pooleteise aasta jooksul hangime," rääkis Herem ERR-ile.

"See on kõik rahastatud (laskeseadeldised - toim.), küsimus on laskemoonas. Ja see on väga kaudselt seotud NATO plaanidega, ükskõik, kas see on kümneaastane võimearendus või on need kaitseplaanid. Meil võivad ju siin olla väed, aga mis olukord see on, kui teiselt poolt Narva jõge lastakse meid. Kas me siis pisut ootame, kuni nad meieni tulevad ja siis mutrivõtmetega võtame nende tankid lahti või on meil võimekus lasta vastu?" lisas ta.

Herem rääkis, et kaks ja pool aastat pärast Ukraina sõja eskalatsiooni ei ole riigid asunud väga kiiresti oma varusid täiendama. "Me räägime küll teatud õhutõrjerelvastusest, kus NATO teatud riigid on pannud seljad kokku ja on hakanud hankima, aga suures pildis minu teada erilisi laskemoona hankeid tegema pole hakatud," sõnas Herem.

"Selles suhtes meil ei maksaks liiga palju loota liitlastele. Ja kui me liitlastele loodame, siis läheme konkreetselt ameeriklaste, brittide või itaallaste juurde ja ütleme, et näete, meil on umbes miljard puudu, ostke meile see laskemoon.
Ei tule see ju ka kõne alla," ütles Herem.

Herem märkis, et tema juulikuus esitatud sõjaline nõuanne näitas tanki ja sõduri arvu täpsusega, kui suur osa on liitlaste teha ja kui suur osa on Eesti kaitseväe teha. "Kui mõni poliitik ütleb, et liitlased peavad tegema rohkem, siis ta peaks sellesse dokumenti või siis ka tänase kaitseväe juhataja nõuandesse tõmbama selle joone teise koha peale, kus ta ütleb, et liitlaste roll on suurem. Ja seda siis ka kuidagimoodi liitlastele selgitama," rääkis Herem.

"Kui poliitikud arvavad, et seda tuleb muuta, siis tulebki sellistes dokumentides see joon teistsuguseks teha ja võtta kaitseväe juhatajalt see vastutus või koorem ära. Sest täna kaitseväe juhataja ütleb, et selleks, et ma teid saan kaitsta, pean ma sõdima sellisel moel ja selleks on vaja selliseid vahendeid. Öelge talle siis, et nii ei pea kaitsma, teeme teistmoodi, me võtame selle riski, et vastast ei tule üldse või me oleme nõus võtma need kaotused ja purustused sisse," lausus Herem.

Herem: Eesti kaitsevägi on paremini ette valmistatud kui ukrainlased sõja alguses

Heremi sõnul on Eesti sõdurid täna paremini ette valmistatud, kui olid ukrainlased 2022. aasta veebruaris ning elavjõust pakilisem probleem ongi laskemoona puudus.

"Täna räägitakse, et meil pole inimesi. Minge Ukrainasse ja küsige, millest teil on puudus. Kas neil on puudu inimestest, kes suurtükke laseksid või suurtükkidest ja mürskudest. Ja meie oleme ukrainlastest palju paremini ette valmistanud oma isikkoosseisu kui Ukraina 2022. aasta alguses, kui sõda eskaleerus. Meil on päris kindlasti palju paremini ette valmistatud reservid," ütles Herem.

"Muidugi oleks meil alati vaja rohkem inimesi. Aga me õpetasime ukrainlasi 18 päevaga suurtükkidest laskma. Me oleme õpetanud Ukraina sõdureid põhimõtteliselt kahe nädalaga. Nii et ma arvan, et see on väga väike probleem. Laskemoona me ei hangi mitte kuskilt juurde kahe nädalaga. Kui me täna seda hankima ei hakka, siis meil seda kolme aasta pärast ei ole," rääkis ta.

"Mina ei ole kindel, et kolme aasta pärast, ka tänu sellele, et meil laskemoona ei ole, Venemaa meid ei testi sõjaliselt," lisas Herem.

Kaitseväe juhataja Andrus Merilo tutvustas eelmise nädala neljapäeval valitsusele kaitseväe sõjalist nõuannet, milles seisab, et kui kaitsevägi ei saa 1,6 miljardi eest laskemoona, vaid saab sellest poole, toimuks sõja korral kogu lahingutegevus Eesti territooriumil ja tooks kaasa katastroofilised kaotused.

Hanno Pevkur ei olnud eelmise nädala reedel ega ka selle nädala esmaspäeval nõus ERR-ile kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet kommenteerima.