"Kaitseväe juhataja tutvustas uuele valitsusele olemasolevat, juunis avalikkuse huvi pälvinud sõjalist nõuannet täiendava laskemoona vajaduse osas. Lisaks tutvustas ta NATO väevõime arendamise nõudeid ja sellega seonduvat," ütles ERR-ile kaitseväe pressijaoskonna ülem Taavi Karotamm.

Karotamm märkis, et valitsuse ja kaitseväe juhataja vaheline arutelu oli konstruktiivne ning sisukas, ent ei soostunud sellest ülevaadet andma.

"Kaitseväe juhataja sõjalise nõuande ja NATO väevõime eesmärkide detailid ei ole avalikud," ütles ta.

Hanno Pevkur teavitas hiljuti Andrus Merilot ja ütles talle, et 1,6 miljardit laskemoona jaoks ei tule ning selle asemel saab arvestada veidi rohkem kui 800 miljoni euroga. Sellega seoses esitaski Merilo jõuliselt sõnastatud sõjalise nõuande ja põhjendas, mis see kaasa tooks.

Näiteks seisab Merilo sõjalises nõuandes tõdemus, et täiendavale laskemoonale on püstitatud märkimisväärne rahaline ressursipiirag, mis ei võimalda kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet täita.

Merilo sõnul ei saavuta Eesti kaitsevägi siis surmavuse taset ning Eesti-vastase agressiooni teostamatuks muutmise eesmärk ei ole täidetav.

Sõjalise agressiooni korral toimuks kogu lahingutegevus Eesti territooriumil, mis tooks kaasa katastroofilised kaotused, seisab dokumendis.

Merilo märkis, et poliitiline tasand peab mõistma, et sellise rahalise piirangu korral puuduvad kaitseväel nende riskide maandamise võimekused.

Laskemoona küsimus

Tegemist on sama sõjalise nõuandega, mis juunis avalikkuse huvi pälvis. Siis tuli avalikkuse ette kaitseväe soov saada 1,6 miljardit eurot laskemoona ostmiseks, mis tuleneb Eesti kaitseplaanides välja töötatud kavadest hävitada ründaja relvastus ja üksused juba teisel pool Eesti piiri.

Nõuandes seisis, et Eesti kaitseväe areng on jõudnud etappi, kus rõhuasetus on kandumas lähilahingutelt süvalahingule ja vaenlase hävitamisele pikema distantsi tagant ning selleks on vaja sobilikku laskemoona. Valmistumine ründaja tabamiseks juba kaugemalt võimaldaks nõuande järgi ära hoida või vähemalt minimeerida inimkaotusi ja purustusi Eesti pinnal.

Ei ole teada, kas suve jooksul on seoses kaitseväe juhataja vahetusega nõuande sõnastus oluliselt muutunud.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles esmaspäeval, et juulis Eestile esitatud NATO väevõime uued eesmärgid tähendavad, et Eesti kaitsekulud peaksid tõusma nende täielikuks täitmiseks kuni viie protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Hanno Pevkur ei olnud reedel nõus ERR-ile neljapäevast kohtumist ja kaitseväe juhataja sõjalist nõuannet kommenteerima.