Läti kaitseväe ülem kindralleitnant Leonids Kalninš ütles, et droon ei olnud otseselt suunatud Lätti, vaid Ukrainasse.

Kalninš teatas, et droon kukkus alla Rezekne vallas. Shahed-tüüpi droone, mille on välja töötanud Iraan, kasutab Venemaa laialdaselt Ukraina vastu. Kõik füüsilised tõendid sündmuskohalt on kogutud ja käimas on drooni komponentide põhjalik analüüs."

Kolonel Viesturs Masulis, NBS-i õhujõudude ülem, kinnitas, et droon oli varustatud lõhkekehaga, mis hävitati maapinnal pärast drooni alla kukkumist.

Kaitseminister Andris Spruds rõhutas korduvalt, et küsimus, kas droon oli tahtlikult suunatud Lätti või mitte, on teisejärguline. "Peamine probleem on, et Läti õhuruumi rikkus agressorriigi droon, ja just nii olukorda hinnatakse," lausus ta.

Masulis lisas, et nüüd tuleb uurida, miks droon kaldus kõrvale ja kulges vabalt Läti poole.

Kalninš kinnitas, et tegemist oli militaardrooniga, millel oli lõhkepea, mis ei plahvatanud ja mille hiljem neutraliseeris maapinnal NBS üksus. Uurimine selgitab veel, kas droon maandus ise või kukkus alla.

Kalninš märkis, et NBS jälgis drooni algusest peale, kui see juba naaberriigis näha oli.

Enne kui droon hävitada, peab olema kindel, et tegemist ei ole tsiviilobjektiga, näiteks deltaplaani või väikese lennukiga, mis on unustanud oma tuvastusseadme sisse lülitada. Pärast kõigi asjaolude kaalumist tegutses NBS vastavalt tehtud otsusele, kuid Kalninš ei täpsustanud, mis see oli. Tõenäoliselt tehti otsus drooni alla mitte tulistada.

Ta lisas ka, et NBS ei tulista pimesi kõiki kahtlasi objekte, sest minevikus on olnud juhuseid, kui Valgevene droonid on kogemata lennanud Läti territooriumile.

Küsimusele, kas selliseid juhtumeid võib veel ette tulla, vastas Kalninš omapoolse küsimusega: "Kas sõda Ukrainas on läbi? Kuni sõda kestab, pole garantiid, et midagi sellist uuesti ei juhtu."