Läti, Poola ja Rumeenia kutsusid NATO-t tugevdama idatiiva õhukaitset
Läti, Poola ja Rumeenia kaitseminister kutsusid NATO-t üles tugevdama alliansi idatiiva õhukaitset ning muutma senine rotatsiooni korras toimuv õhuturbe missioon õhukaitse missiooniks. Kõigi kolme riigi õhuruumi on Vene-Ukraina sõja ajal sisenenud võõrriigi droonid või raketid.
Ministrid leiavad, et NATO riigid peavad tugevdama oma võimet tuvastada ja neutraliseerida madalalt ja aeglaselt lendavaid objekte ning koheselt tuleb kasutusele võtta rotatsiooniline õhukaitse.
Kolme riigi kaitseministrid tegid oma avalduse grupi Bukaresti üheksa (B9) ministrite kohtumise raames. B9-sse kuuluvad Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia ja Slovakkia.
"B9 riigid on sügavalt mures Venemaa droonide ja rakettide arvukate sissetungimise pärast NATO õhuruumi Poolas, Rumeenias ja Lätis, samuti pingete eskaleerumise pärast NATO piiridel. Seetõttu on vaja otsustavat ja hästi koordineeritud otsust alliansi tasandil, samuti NATO integreeritud õhu- ja raketitõrje rotatsioonimudeli rakendamist," ütles kohtumist võõrustanud Rumeenia kaitseminister Angel Tilvar.
Bukaresti üheksa ministrid mõistsid ühisavalduses hukka Venemaa sõja Ukraina vastu, arutasid Ukraina toetamist ning Moldova eurointegratsiooni.
Praegu tegutsevad NATO riikides, millel endal õhuturbevõimed puuduvad, rotatsiooni korras liitlasriikide õhuväe üksused. Sarnaselt Balti riikide õhuruumi ühise turvamisega teostavad riigid, millel on oma lennuvägi, õhuturvet ka Luksemburgis, Sloveenias, Albaanias, Montenegros ning Põhja-Makedoonias ning Islandil.
Õhuturve on oma olemuselt nõrgem õhukaitse vorm, mille peamine ülesanne on fikseerida õhupiiri rikkumised. Õhuturvet ja õhukaitset on omavahel võrreldud kui politseid ja sõjaväge.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: Ukrainska Pravda, The Kyiv Independent