Kõik EL-i riigid on nüüdseks esitanud kandidaadid uue Euroopa Komisjoni jaoks ja von der Leyen seisab silmitsi ülesandega jagada ametikohti – kuid siiani pole kaitsevoliniku tööle palju soovijaid.

Ainult mõned riigid, peamiselt Baltimaad ja Põhjamaad, tunduvad olevat huvitatud, teatasid diplomaadid väljaandele Politico. "Tundub, et sellest on saanud plaan B töö Baltimaadele," ütles üks anonüümseks jäänud diplomaat.

Üks põhjustest on see, et ametikoha ulatus ja ressursid on endiselt ebaselged. Kaitsevoliniku rolli oluliseks muutmiseks peaks ametikoht hõlmama volitusi sellistelt portfellidelt nagu siseturg, konkurents, majandus ja transport, mis võib tekitada volinike vahel pingeid.

Ebaselgus on pannud suuremaid riike, nagu Prantsusmaa, hoiduma sellest ametikohast.

Juuni lõpuni nähti siseturu volinikku Thierry Bretonit kui võimalikku kandidaati, kuna ta oli seotud selliste võtmeküsimustega nagu Euroopa Kaitseinvesteeringute Programm (EDIP). Kuid nüüd on tema nimi maha arvatud, teatasid kolm diplomaati.

Poola, NATO suurim sõjaline kulutaja SKP osas, näis algselt samuti huvi tundvat. Kuid Poola välisminister Radoslaw Sikorski lükkas tagasi võimaluse, et ta sooviks seda tööd.

Ungari ja Slovakkia jäävad kõrvale, kuna neid nähakse Venemaa-meelsetena. Tšehhi Vabariik, kes on Ukraina toetamisel võtmetähtsusega, eelistab majandusportfelli.

Baltimaad on rohkem huvitatud, kuigi mõned neist eelistaksid, et kaitse lisataks olemasolevale portfellile.

Läti kaitseminister Andris Spruds ütles Politicole, et Valdis Dombrovskis, kes oli Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik, on tugev kandidaat sellele ametikohale.

Leedu on samuti huvitatud. Leedu kandidaat, endine peaminister Andrius Kubilius, on tugev Ukraina toetaja ja tuntud Venemaa-kriitik.

Balti kandidaadi nimetamist kaitsevolinikuks võib siiski pidada tasakaalu küsimuseks, kuna endine Eesti peaminister Kaja Kallas on juba määratud EL-i kõrgeks diplomaatiks.

Soome on samuti huvitatud, kuid nende kandidaat Henna Virkkunen eelistaks konkurentsivõime portfelli.