"AK" uuris, milline mõju võib olla eriarsti visiiditasu tõstmisel
Muu Euroopaga võrreldes on omaosalus Eesti tervishoius kõrge. Järgmisest aastast läheb tööl käivate inimeste jaoks arstiabi veelgi kallimaks, sest kavas on tõsta nii visiiditasusid kui ka retseptiraha. Omaosalust tõstes loodab riik saada rahahädas tervishoiusüsteemi 15 miljonit eurot lisaraha.
Tervis on väga kallis ja aina kallimaks läheb, sest EMO kui ka eriarsti visiiditasu tahetakse tõsta neljakordseks.
Kui eriarsti visiiditasu kerkib viielt eurolt 20-le, siis haigla voodipäevatasu kahekordistub ehk senise kahe ja poole euro eest tuleb edaspidi välja käia viis eurot. Retseptitasu tõuseb ühe euro võrra ning 20 eurot peavad hakkama maksma nii EMO-sse minejad kui ka need kiirabipatsiendid, keda haiglasse sisse ei võeta.
Terviseminister Riina Sikkut põhjendab omaosaluse tõusu liiga kõrge omaosalusega.
"Kuna omaosaluse vähendamiseks on lisaraha vaja ja seda ei ole, siis minu ettepanek on omaosaluskoormust nihutada, kõige suurem on omaosalus statsionaarses õendusabis. kus inimene maksab 36 päeva õendushoolduses viibides üle 800 euro oma taskust. 800 eurot ei ole kogu hind, vaid see osa, mida inimene oma taskust maksab. See on üle jõu käiv. et seda vähendada 540 eurole, ehk omaosalus 15 protsendi pealt 10 protsendi peale," rääkis Sikkut.
Visiiditasu jääb edaspidi haiglatele, kes saavad sellevõrra vähem raha tervisekassast, retseptitasu ei jää aga mitte apteekidele, vaid läheb tervisekassa eelarvesse.
Lisaraha pole muudatuse ainus eesmärk, minister loodab, et nii äkki õnnestub inimesi harjutada EMO asemel perearsti jutul käima. Kuigi see lisab töökoormust niigi ülekoormatud perearstisüsteemi, ei usu Tartu Ülikooli professor ja perearst Ruth Kalda, et võiks tekkida probleeme kiireloomulise abi saamisel.
"Kui see nii ära korraldatakse, et need, kes tõsiselt abi vajavad, seda ka saavad, siis ma usun, et väga suurt lööki ei tohiks valmistada, sest mitte see, et perearst pole kättesaadav, ei ole ju ainus põhjus olnud, miks inimesed pöörduvad EMO-sse, vaid pigem see, et EMO on hästi kättesaadav olnud," ütles Kalda.
Tallinna kiirabi juht Raul Adlas peab muudatust igati positiivseks. "Selles mõttes on asi positiivne, et tervishoiukorraldaja on asunud probleemiga tegelema ja me väga pikisilmi ootame, kuidas sellises olukorras käituda, kui patsiente on palju, erakorralise meditsiiniosakonnad on enamasti täis, aga raha selle teenuse osutamiseks hakkab nappima," sõnas Adlas.
Adlas ei usu, et kiirabi töökoormus võiks visiiditasu tõustes kasvada, küll aga loodab ta, et EMO-des on edaspidi vähem patsiente ja kiirabi saab patsiendid kiiremini üle antud.
Inimeste arvamus visiiditasu tõstmise kohta on ühene. "Kui meil siin kõik hinnad tõusevad, siis tundub ta ebamõistlik. Aga teiselt poolt meil on arstide puudus, peaasi, et see kindlustaks eriarsti juurde pääsemist, aga ma kardan, et see hinnatõus seda ei tee," ütles kodanik Eve.
Tatjana arvates on visiiditasu tõus liiga suur. "See on ikka väga palju. Kui mul on kaks last, üks täiskasvanud laps, 18-aastane, seda on liiga palju," ütles ta.
Visiiditasu tõus otsustatakse ära neljapäeval ja on veel lahtine, kas soodusvisiiditasu jääb viis või 10 eurot ja kas selle saajate ring jääb nii lai.
Sikkuti ettepaneku kohaselt võiksid soodsamalt tohtri jutule pääseda lapsed, eakad, rasedad, alla üheaastast last kasvatavad emad, töötud ja vähenenud töövõimega inimesed.
Toimetaja: Aleksander Krjukov