Läänemets ütles, et juba neljapäeval võiks suurema osa riigieelarvest kokku leppida, kuid üks põhilisi küsimusi on veel selles, kuidas uus julgeolekumaks saab sisustatud.

"Sotsiaaldemokraadid on siiani toetanud julgeolekumaksu versiooni, mis puudutab ettevõtete maksustamises kasumimaksu. See on meie juhatuse seisukoht olnud. Ettevõtjad ise on pakkunud välja varamaksu. Nemad nimetavad seda lõivuks. Me oleme erakonnaga arutanud, et kui me saame tööandjate keskliiduga kokkuleppe, et alampalk tõuseb järgmisel aastal nii palju, kui ametiühingutega kokku lepitud on ehk siis ca 12 protsenti, siis ma ei välista, et sotsiaaldemokraadid asuvad seda ettevõtjate ettepanekut toetama."

Läänemets rääkis, et kui 12 protsenti tõuseb, siis väga paljud inimesed saavad hinnakallidusest leevendust. Eriti need, kes on väiksema palgaga.

2024. aastal on töötasu alammäär töötamisel täistööajaga 820 eurot ja tunnipalga alamäär 4,86 eurot. 

"Täna (neljapäeval - toim) saame me seda arutada. Kui sotsiaaldemokraadid oma seisukohta natuke muudavad ja ettevõtjad alampalga tõusuga vastu tulevad, siis me saame selle otsuse teha," arvas Läänemets.

Läänemets ütles, et ettevõtete varamaks ei oleks midagi päris uut, vaid see on kasutusel mõnes Euroopa riigis, mida ta aga saates otse nimetada ei osanud.  

"Aga kindlasti on seal väljakutsed, et teatud sektoreid mõjutab see rohkem, näiteks pankasid ja kinnisvaraettevõtteid, kellel on palju vara. Pankade puhul me samas teame, et neil on olnud ka erakordsed kasumid," sõnas SDE esimees.

Läänemets lisas, et julgeolekumaksu tehakse tähtajaliselt ehk kolmeks aastaks ja seda on võimalik hiljem korrigeerida.

Eesti ettevõtlusorganisatsioonid tegid valitsusele ettepaneku asendada ettevõtete kasumiga seotud riigikaitsemaksu osa tähtajalise lõivu või tasuga, mida peaksid maksma kõik juriidilised isikud majandusaasta aruande esitamisel. Tasu määr sõltuks juriidilise isiku bilansimahust ning aastane tulu riigile oleks organisatsioonide hinnangul ca 200 miljonit eurot.

Praegu on Reformierakond, SDE ja Eesti 200 koalitsioonileppes kirja pannud, et nad kehtestavad kuni 31. detsembrini 2028. Julgeolekumaks koosneb kolmest osast: (a) kaks protsenti käibelt alates 01.07.2025; (b) kaks protsenti füüsiliste isikute tuludelt alates 01.01.2026; (c) kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 01.01.2026.

Ettevõtete varamaks oleks seega midagi muud, kui koalitsioonileppes kokku lepiti.