Ühispöördumises peaminister Kristen Michalile (RE) soovitavad Eesti kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ning Eesti tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas valitsusel kaaluda alternatiive plaanitud ettevõtete kasumimaksule.

Ettevõtlusorganisatsioonide ettepanek on kehtestada kolmeks aastaks (2026–2028) juriidilistele isikutele riigikaitseline tasu (riigilõivu või eraldi tasuna), mis tasutakse koos majandusaasta aruande esitamisega (see oleks aruande esitamise eelduseks) ning arvestatakse majandusaasta aruandes sisalduva bilansimahu (käibe- ja põhivara summa bilansipäeva seisuga) järgi. Bilansimahu suurusele vastav aastane määr fikseeritakse astmetena seaduses.

Ettepaneku kohaselt peaks ühing, kelle varade maht on kuni 10 000 eurot, maksma aastas riigilõivu 15 eurot. Ühing, kelle varade maht on üle ühe miljardi euro, peaks tasuma aastas 3,8 miljonit eurot.

"Võimalik on selles kategoorias luua juurde täiendavad astmed või sätestada, et õiglasema maksustamise eesmärgist lähtudes leitakse ettevõtetele, kelle varade maht on üle ühe miljardi euro, aastase lõivu suurus printsiibil, et lõivu suurus olekski 0,1 protsenti varade mahust. Sarnane loogika on ka riigilõivu määramisel, kui tegemist on kinnistusraamatu toimingute eest tasutava lõivuga," kirjutasid organisatsioonid.

Tasu kehtestamisel saaks lähtuda riigilõivude loogikast või otseselt kehtestada see erakorralise riigilõivuna, märkisid organisatsioonid.

Aastane tulu riigieelarvele oleks organisatsioonide hinnangul ca 200 miljonit eurot.

Arvestuse aluseks on kõik 2022. aastal esitatud majandusaasta aruanded. Isikud on vara suuruse järgi jaotatud gruppidesse. Püütud on lähtuda printsiibist, et aastane lõivu suurus ei ületaks oluliselt grupi keskmisest varade mahust 0,1 protsenti.

Väiksema vara hulgaga ühingutel on seda siiski olnud keeruline tagada, kuid ka nendes gruppides on minimaalse lõivu kehtestamine õigustatud, kuna tegemist on kontrollimahukamate gruppidega ning vara kaitsmise eesmärgist lähtuvalt ei oleks täielik maksust vabastamine ka õiglane, märkisid organisatsioonid.

Alternatiivina pakuvad organisatsioonid ka lõivu, mis oleks 0,1 protsenti varade mahust

Alternatiivina pakuvad organisatsioonid kõigile ettevõtetele ühe lõivumäära kehtestamist, mille suurus on 0,1 protsenti varade mahust.

"Sellisel juhul ei oleks riigilõivu vahemikke ning iga ettevõtte poolt tasutav lõiv sõltuks konkreetselt tema varade mahust. Sellise alternatiivi puhul oleks lõivude summa kokku ca 211 miljonit eurot (2022. aasta varade põhjal). Siiski oleks otstarbekas ka sellisel juhul kehtestada miinimumlõiv, et täita solidaarsuse eesmärki," kirjutasid organisatsioonide esindajad.

Organisatsioonid rõhutasid, et tegemist peab olema ajutise lahendusega, täpselt nii nagu riigijuhid on korduvalt lubanud.

Ettevõtjate sõnul kahjustaks plaanis olev kasumimaks ettevõtluskeskkonda

Ka tähtajalise ettevõtete tulumaksu (kaks protsenti ettevõtete kasumilt) kehtestamine kahjustab äärmiselt tugevalt Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ja investorite kindlustunnet ning selle kehtestamise vastu on valdav osa aktiivsest ettevõtjaskonnast, märkisid organisatsioonide esindajad.

Organisatsioonide sõnul on tänane Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem, kus tulumaksu tuleb tasuda kasumi jaotamisel, olnud Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime alustalaks ning eristanud Eestit teistest riikidest.

Erinevad uuringud on tõestanud, et tänane süsteem on aidanud suurendada Eesti ettevõtete vastupanuvõimet majanduskriisidele, märkisid pöördujad.

Samuti juhivad ettevõtlusorganisatsioonid tähelepanu, et klassikalise ettevõtete tulumaksu kehtestamisel suureneb ettevõtjate motivatsioon näidata senisest väiksemaid kasumeid, mille tulemusena jääb riigil saamata teatud osa loodetud maksutulust ning et lisaks kaasneks klassikalise või avansilise tulumaksu kehtestamisega väga suur administratiivne koormus riigile.