Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 juhid jätkasid esmaspäeval eelarvearutelu, kus enim kõneainet pakkus ettevõtete maksustamine. Kaalukauss on kaldu kasumimaksu poole, seda toetavad nii sotsiaaldemokraadid kui ka Eesti 200 varamaksu asemel. Reformierakonna esimees peaminister Kristen Michal oma erakonna eelistust välja tuua ei soovinud.

"Meie jaoks on kõige olulisem, et kuna tegemist on tähtajalise maksuga julgeolekukulutuste katmiseks, siis et selle mõju majandusele ja majanduse kasvule oleks võimalikult minimaalne. Primaarne tegelikult on ikkagi just see, et see maks, mis on laia julgeolekumaksu osa, mis jagab julgeolekukulu katmise ühiskonnas laiali, oleks piisav, et me saaksime osta selle moona, mida kaitseväel on vaja," rääkis Michal.

"Summa suurus ei ole nii palju määrav, kui just selle nii-öelda uue maksu, laia julgeolekumaksu ettevõtluse osa puhul see, et see võimalikult vähe pärsiks majanduskasvu ja investeeringuid," lisas ta.

Michali hinnangul võib ka riigi laenumaht mõnevõrra kasvada, kuid laen on kallim ja see ei lahenda riigi probleeme.

Sotsiaaldemokraadid on valmis varamaksu kaaluma vaid juhul, kui ametiühingud lepivad kokku alampalga tõusu sotsiaaldemokraatidele soovitud mahus. Seda aga tõenäoliselt enne teisipäeval toimuvat valitsuse kabinetiistungit ei juhtu, mistõttu jääb sotsiaaldemokraatide eelistuseks kasumimaks. See võiks erakonna esimehe Lauri Läänemetsa hinnangul olla aga kõrgem kui koalitsioonileppesse kirja pandud kaks protsenti.

"Ettevõtete tavaline kasumimaks ehk siis klassikaline tulumaks peaks olema. Ehk siis ettevõtete tähelepanek, et jõukust ja rikkuse koondumist sinna ülemisse otsa peaks kõige rohkem maksustama täna, kui me sellest julgeolekumaksust räägime, siis jah, me oleme ettevõtjatega nõus. Tegelikult need numbrid võiksid olla oluliselt suuremad, kui arvestada, kui palju rikkust koguneb väga väikese osa ühiskonnaliikmete kätte," rääkis Läänemets.

Eesti 200 kõrgema kasumimaksuga nõus ei ole, kuid teise variandi ehk varamaksu puhul on erakonna esimehe, haridus- ja teadusministri Kristina Kallase sõnul rohkem küsimusi kui vastuseid.

"Vara maksustamine on keeruline, selle mõjude hindamine on veel keerulisem. Eesti majandus on olnud kolmandat aastat languses ja sellises olukorras minna kehtestama maksu sellise kiirusega, kus me tegelikult ei tea, mis mõju see omab ettevõtluskeskkonnale, majanduskeskkonnale, me antud hetkel ei saa. Me võtame kas aega juurde või analüüsime seda varade maksustamist või siis me teeme teised, alternatiivsed lahendused," kommenteeris Kallas.

Lõpliku ettevõtete maksupaketi otsuseni plaanib valitsus jõuda teisipäeval.