Mis on need põhilised teemad, millega valitsus esmaspäeval jätkab järgmise aasta riigieelarve arutelude käigus?

Meil on suur hulk tööst juba tehtud, tempo on isegi veidi hoogsam olnud, kui me oleksime oodanud. Tunnetuslikult 90 protsenti tööst on tehtud. Nüüd on mõned kärped, mille detailid on veel vaja üle käia, on lisandunud uusi kärpeid, muuhulgas näiteks arutasime teatud investeeringute puhul, millisel aastal midagi
tehakse, kas mingid investeeringud on vajalikud sellises olukorras.

Need käime üle, rahandusministeerium siis hindab nädala lõpus, järgmise nädala alguseks ära, kuidas see aastate vahelist tasakaalu mõjutab.

Teine asi on kasvanud julgeolekukulutuste ja uue moona ostmiseks vajaliku laia julgeolekumaksu ettevõtluse osa aluse valik. Ka selles küsisime
rahandusministeeriumilt erinevaid hinnanguid ja suhtleme nüüd ettevõtlusega, finantsspetsialistidega ja küsime seda tagasisidet, tunnetust, kuidas mingi alus mõjuks.

Sest positiivne on see, et ettevõtlus on ju nõus panustama, seda on nad ka ise öelnud. Küll on pakutud kasumi maksustamisel lisaks ka teisi aluseid
kaubandus-tööstuskoja ja tööandjate poolt ehk siis palgafondi kasutamine ja varade maht. Hindame, kuidas nende mõju tulevikus majandusele oleks. Ja siis sellest ning lisaks mõnest üksikust hädavajadusest, mis me veel täiendavalt üle käime ning täpsustustest esmaspäeval ja teisipäeval räägime. Ajaline plaan on nii, et 25. septembril peaks olema eelarve valmis, et ta läheks siis parlamenti.

Seoses selle ettevõtete kasumite maksustamise teemaga ja kuivõrd see nõuab ka väga palju arutelu ja kohati see on muutunud osaliste vahel ka päris teravaks, siis kas te olete kaalunud, et ikkagi maksustada ka pankasid mingil moel? Kas te olete arutanud seda uuesti?

Laia julgeolekumaksu puhul on oluline printsiip, et see on laiapõhjaline nagu julgeolek. Julgeolek puudutab kõiki, lai julgeolekumaks puudutab kõiki.
Loomulikult on erinevaid vaateid, pole ju saladus, et Reformierakond hea meelega näeks maksusüsteemi sellisena, et ettevõtjad panustavad läbi
töökohtade, läbi erinevate tegevuste, mis loovad väärtust siin ja sotsiaaldemokraatide vaade on, et ettevõtjad peaksid ka kõrgemat osalust kandma.

Nii et see debatt on, aga see debatt ei ole terav. Mina ütleks niimoodi, et vähemalt valitsuse sees see debatt on väga lugupidav ja väga eesmärgile orienteeritud. Ma igal juhul ütlen, et nii Lauri Läänemetsa kui Kristina Kallase poolt on kogu valitsus üsna eesmärgile orienteeritud ja väga sõbraliku debatti pidamas.

Nüüd ükskõik millises valikus, mis iganes on laia julgeolekumaksu ettevõtlust puudutav osa, tuleb pankadel maksta täiendavalt ja kuna nende tulud on ilmselt suuremad, kui me puudutame kasumimaksu või nende kapital, kui me lähtume omakapitalist või bilansimahust, on suur, tuleb neil kanda nii või teisiti suurem osa sellest maksukoormusest. Nii et pangad nii või teisiti seda juba kannavad. Lisaks sellele, et pankadel on ka avansiline tulumaks ja see on kasvanud 14 protsendile ja kasvab juba 18 protsendile.

Ma saan aru, et pankasid kuidagi lisamaksustada ei saa, see on välistatud? Kasvõi ajutiselt?

Eraldiseisvalt ühtegi muud maksuliiki peale laia julgeolekumaksu see valitsus ei ole kokku leppinud kehtestada. Pärast seda, kui valitsus on oma debatid ära pidanud, ma loodan, et saame saata parlamenti tervikliku ettekujutuse laiast julgeolekumaksust, eelarvest ja kärbetest. Pärast seda on meie poolt maksurahu, kes iganes tahab täiendava maksuplaaniga tulla, entusiastlikult või vähem entusiastlikult, saab minna 2027. aasta riigikogu valimistele sellele mandaati küsima.

Kas valitsus on jõudmas ka kokkuleppele selles 1,6 miljardis puhtalt laskemoona rahas, nagu on küsinud kaitseväe juhataja oma sõjalises nõuandes?

Põhimõtteliselt ei ole selle vastu mitte ükski osapool, see tähendab seda, et toetus sellele on olemas. Toetus sellele on olemas nii valitsuses kui ka koalitsioonileppe tegemisel. Täpsed rahalised aastad sõltuvad ju sellest, kuidas saavad eelarves kokku kärped ja milline on eelarve tasakaal. Nii et see kirjeldab ära, millistel aastatel, millist moona saame.

Teine pool, mis on päris oluline, väärib ütlemist ja võib-olla vabandan veidi musta huumori eest, aga üldiselt see moon, millega kaugemale ja täpsemalt tabada, ei ole päris see moon, mida uusaasta eel saab osta kaubandusvõrgust. Eks ta sõltub ka päris palju sellest, kuidas kaitsevägi ja kaitseministeerium saab neid lepinguid teha aastate peale ja võib-olla seal on vaja ka pikemat vaadet ette, et saada soodsamalt ja paremaid valikuid.

Kui eelarvetasakaal on paigas, kärped paigas, siis saab kaitseministeerium, kaitseminister hinnata ja kirjeldada, millistel aastatel, milliseid tegevusi teeme,
aga lisamoona ostmine, nagu riigi rahaasjade kordategemine, on selle valitsuse jaoks oluline.

Me räägime ikkagi täissummast – 1,6 miljardist, mitte sellest poole väiksemast või mõnest muust väiksemast summast?

See raha jaguneb aastate peale. Koalitsioonileppe sõlmimisel arutasime, et meie eesmärk peaks olema ikkagi maksimaalselt kaitseväele see moon osta,
mida on vaja ja eks ta siis jaguneb aastate peale täpselt selles võimes, mida riigieelarve suudab välja kanda ja mis mahub nendesse raamidesse.