"Pangamaks on igati mõistlik. Sotsiaaldemokraatide seisukoht on see kogu aeg olnud. Pangamaks on mõistlik selles kontekstis, kus intressid on kõrged. Kui intressid nüüd langevad, siis see pangamaksu loogika võib-olla natuke muutub," ütles Läänemets ERR-ile.

"Kui me räägime maksudest, siis võib-olla kõige mõistlikum olekski teha, kas kasumimaks, varamaks ühes loogikas ja võib-olla eraldi juurde maks neile ettevõtlusharudele, kus on olnud erakordsed tulud. Erakordsed tulud on olnud mitte ainult pankadel, vaid me näeme ka, et telekom-ettevõtetel," lisas Läänemets.

"Me hea meelega oleks nõus sellest rääkima, aga me saame aru, et kui partnerite jaoks on see teema, mida ka koalitsiooniläbirääkimistel ei soovitud avada, siis seda valmisolekut ei ole ka praegu," rääkis Läänemets.

Peaminister ja Reformierakonna juht Kristen Michal ütles, et pangad kannavad juba maksukoormust, muu hulgas ka avansilise tulumaksu näol.

"Loomulikult on erinevaid vaateid, pole ju saladus, et Reformierakond hea meelega näeks maksusüsteemi sellisena, et ettevõtjad panustavad läbi
töökohtade, läbi erinevate tegevuste, mis loovad väärtust siin ja sotsiaaldemokraatide vaade on, et ettevõtjad peaksid ka kõrgemat osalust kandma," kommenteeris Michal.

"Eraldiseisvat ühtegi muud maksuliiki peale laia julgeolekumaksu see valitsus ei ole kokku leppinud kehtestada. Pärast seda, kui valitsus on oma debatid ära pidanud, ma loodan, et me saame saata parlamenti tervikliku ettekujutuse laiast julgeolekumaksust, eelarvest ja kärbetest. Ja pärast seda on meie poolt maksurahu, kes iganes tahab täiendava maksuplaaniga tulla, entusiastlikult või vähem entusiastlikult, saab minna 2027. aasta riigikogu valimistele sellele mandaati küsima," lisas peaminister.

Erakonna Eesti 200 juht, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles samuti, et pankade panus on juba väga suur.

"Ükskõik, kas see on kasumi maksustamine või omakapitali maksustamine, siis pankade panus mõlemal juhul on väga suur. Nii et eraldi pankade maksustamist ei ole arutatud," sõnas Kallas.

"Kuna me selle julgeolekukulu katmisel peame olema solidaarsed, nii üksikisikud kui ka ettevõtted ja teised organisatsioonid, siis pankade eraldi väljatoomine, justkui see julgeolekukulude tasumine peaks olema protsendina eranditult ainult pankade vastutada, siin ma siiski nõus ei ole. Ja selle tõttu on praegu arutelul ikkagi solidaarne maksubaas," rääkis Kallas.

ERR palus Kallasel pankade lisamaksustamise mõtet kommenteerida laiemas riigirahanduse kontekstis, mitte otseselt julgeolekuga seotud kulude katmise kontekstis.

"Me täna teeme kärpeid, riik päris palju tõmbab oma kulusid kokku selleks, et me suudaksime ikkagi pikas plaanis olla jätkusuutlikul rajal. See on see, mis on riigieelarveliste püsikulude tagasitõmbamine, et me suudaksime tulla sellest kiirest kasvutrajektoorist ikkagi natuke tagasi. Seal ei ole vaja lisamaksu koguda selleks, seal on vaja korda teha püsikulude baas.

"Maksu kogumine on ikkagi eesmärgiga katta julgeolekumaksud, selle tõttu on see julgeolekumaks ajutine. Sellepärast, et meil on ka ajutiselt vaja laskemoona ja laiapindse julgeoleku katteks teha investeeringuid ja sisse osta. Ja selleks on tegelikult see ajutine julgeolekumaks rakendatud laiapindselt kogu elanikkonna peale. Muud kulud, püsikulud me ikkagi peame korda saama reformidega. Ei saa olla niimoodi, et meil on püsikulud jätkuvalt aina kasvavas trendis ja me kogu aeg siis erakorraliselt maksustame üks kord pankasid, teinekord kedagi teist. Et lööme nagu sektorite pihta, sellepärast et meil tegelikult ei ole ju kontrolli all meie
riigi püsikulud," ütles Kallas veel.

Pankade lisamaksustamisele on korduvalt kutsunud üles opositsioonierakonnad Keskerakond ja EKRE.