Rahandusminiseeriumi asekantsleri Evelyn Liivamägi sõnul hakkavad ettevõtted kasumi eest maksu tasuma eelmise aasta raamatupidamisliku kasumi järgi. Kusjuures esimesel, 2026. aastal, tuleb erandkorras tasuda maksu kaks korda. Järgmisel kahel aastal on avansilised maksed.

"Tegutsevaid äriühinguid Eestis on 150 000 ringis, kasumlikud on neist 60 protsendi kandis, nii et kõik need, kellel on kasum, seda maksu maksma hakkavad," ütles Liivamägi.

KPMG maksueksepert Joel Zernask ütles, et uus maks tekitab nii riigile kui ka ettevõtjatele uue olukorra.

"Mis sisuliselt tähendab, et see on täiesti uus printsiip. Täna sellist maksu Eestis ei kehti. Sellist arvestust üleüldse, et midagi kasumi pealt tuleks maksta, praegu ei ole, välja arvatud pankade avansiline tulumaks. Selles mõttes ma ütleks, et on küll keeruline. Paljudel ettevõtjatel, kellel ei ole olnud nii palju vaja mõelda selle peale, kuidas nüüd oma kasumit periodiseerida, amordimäärasid suurendada või kas tuua rohkem ühte kehasse või teise kehasse, peavad hakkama selle peale mõtlema," selgitas Zernask.

Maksuamet hakkab kasumimaksu koguma läbi nelja deklaratsiooni rakenduse, mis nüüd tuleb uue maksu arvestamiseks ümberseadistada.

"2025 kuni 2027, kuni julgeolekumaks kehtib, oleks infotehnoloogia investeeringuteks vaja koos ülalhoidmiskuludega umbes 2,9 miljonit eurot. Selle hinna sees tegelikult oleks ka tagasipööramise maksumus – kuna see on ajutise loomuga maks, tuleks need süsteemid kõik pärast tagasi pöörata," rääkis maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa.

Roosima sõnas, et tööd tuleb juurde, kuid maksu loodetakse koguda olemasoleva inimressursiga.

Maksuspetsialistide hinnangul võib eeldada, et osa ettevõtetest hakkavad kasumit varjama.

"Me selles mõttes sinisilmsed ei ole, et kuigi see protsent on kaks, mida peaks kasumi pealt maksma ehk see ei ole väga palju, siis see on ikkagi rohkem kui null ja arvata, et võik maskavad ausalt, nii ka vast ei juhtu," tõdes Liivamägi.

"Maks on ajutise iseloomuga, lühiajaline ikkagi, võrdlemsi väikese protsendiga. Siin tuleb arvestada ikkagi proportsionaalsuse põhimõtet ka, kas ja kui palju on mõistlik ressurssi kulutada. Sellist täieulatuslikku kontrolli kõikide ettevõtete kohta kindlasti ei ole mõistlik eeldada ja seda me ei olekski võimelised tegema," ütles Roosimaa.