Oluline pühapäeval, 15. septembril kell 19.45:

- Meedia: Venemaa viib vägesid Pokrovski alt Kurski oblastisse;

- Ukraina sõnul presidendi võiduplaan ajutist relvarahu ei sisalda;

- Ukrainal on õigus rünnata sihtmärke sügaval Venemaa territooriumil, ütles NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer;

- Holland ei saa Ukrainale lubatud täiskomplektset Patrioti anda;

- Odessas hukkus Vene raketirünnakus kaks inimest;

- Põhja-Korea on Venemaale antava sõjalise abi suuruse tõttu Ukraina jaoks kõige suurem mure, ütles Ukraina luurejuht Kõrõlo Budanov;

- Taani tellis Ukraina relvatootjatelt juulis 18 iseliikuvat suurtükisüsteemi Bogdan ja sel nädalavahetusel said Ukraina üksused need juba kätte;

- Ukraina on alustanud 155-millimeetrise kaliibriga mürskude tootmist, ütles presidendi nõunik Aleksandr Kamõšin;

- Üha rohkem venelasi, nii tsiviilisikuid kui sõjaväelasi, teeb koostööd Ukraina kaitsejõududega, teatas Ukraina rahvusliku vastupanu keskus (CNS);

- Ukraina teatel kaotasid Vene väed viimase ööpäevaga 1170 sõdurit.

Ukraina sõnul presidendi võiduplaan ajutist relvarahu ei sisalda

Ukraina president Volodõmõr Zelenski eitas teateid, mille kohaselt tema uus võiduplaan sisaldab osalist relvarahu, nimetades seda libauudiseks.

Zelenski on öelnud, et esitab Ühendriikidele plaani Ukraina võiduks kuu lõpus USA presidendi Joe Bideniga kohtudes.

Presidendi meedianõunik Dmõtro Lõtvõn ütles 15. septembril Saksamaa ajalehe Bild avaldatud artiklile viidates, et väide ei vasta tõele.

"Bild levitas libateadet," ütles Lõtvõn Ukrainska Pravdale. "Bild pole võiduplaani näinud ja neist vähestest inimestest, keda president praegu võiduplaani koostamisse kaasab, ei rääkinud keegi Bildiga."

"Ukraina on igasuguse sõja külmutamise vastu ja seda räägitakse Ukraina juhtkonna kõigil tasanditel. Ja meie jaoks on oluline, et USA toetaks Ukraina võiduplaani, mitte kapitulatsiooni või külmutamist," ütles Lõtvõn.

Ta lisas, et USA on esimene partner, kellele plaan esitatakse. Ametnikud on plaani üksikasjade osas seni napisõnalised olnud.

Eelmisel kuul ütles Zelenski, et Ukraina operatsioonid Kurski oblastis on osa tema võiduplaanist.

Plaani teised aspektid hõlmavad Ukraina osalemist ülemaailmses julgeolekutaristus, Venemaa survestamist sõja lõpetamiseks diplomaatiliste vahenditega ja majanduslikku aspekti, ütles Zelenski üksikasju täpsustamata

Ukraina valmistub teiseks rahutippkohtumiseks pärast juunis Šveitsis toimunud üleilmset rahutippkohtumist, kust Venemaa eemale jäeti. Kiiev on öelnud, et kavatseb kutsuda teisele konverentsile ka Venemaa esindaja.

Kiiev on korduvalt tagasi lükanud igasuguse relvarahu või vaenutegevuse ajutise katkestamise, öeldes, et see annaks Venemaale vaid võimaluse oma vägede ümberrühmitamiseks.

Euromaidan: Venemaa viib vägesid Pokrovski alt Kurski oblastisse

Ukraina on suutnud sissetungiga Venemaa Kurski oblastisse muuta sõja dünaamikat, kuna Vene relvajõudude juhtkond on asunud oma vägesid Ukraina Donetski oblastist Pokrovski alt Kurski oblastisse saatma, kirjutas väljaanne Euromaidan.

Meediateadete kohaselt saavutasid Ukraina üksused edu Kurski oblastis Koronevo piirkonnas, mistõttu ähvardab seda asulat oht sattuda piiramisrõngasse.

Selle tulemusena on Vene väejuhatus järk-järgult ümber paigutanud vägesid, mis algselt olid mõeldud pealetungiks Pokrovskile, et tugevdada oma kaitset Kurski oblastis. Muutus on ülioluline, sest Vene vägede eemaldumine Pokrovskist oli Ukraina peamine strateegiline eesmärk, märkis Euromaidan. Seetõttu püüdis Vene väejuhatus iga hinna eest vältida reservide äraviimist Pokrovskist, tuues Kurski oblastisse vägesid rinde teistest osadest, sealhulgas Tšassiv Jarist.

Kuid halvenev olukord Koronevos ja selle ümbruses koos sissepiiramise ohuga, mis avaks Ukraina üksustele tee Gluškovosse, tingis vajaduse jõudude ja varustuse edasise ümberpaigutamise järele, et survet leevendada, tõdes väljaanne. Seetõttu olid venelased lõpuks sunnitud vägesid ära tooma ka Pokrovski alt.

Pärast vägede kogumist alustasid venelased vasturünnakuid Koronevo ümbruses. vasturünnakute eesmärk on kõrvaldada Ukraina surve linnale lõuna poolt.

Venelased ei suudaks aga selliseid vasturünnakuid pidada ilma oblastis juba olevate vägede olulise suurendamiseta. Ukraina ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi on teatanud, et venelased paigutasid täpsustamata suundadest Kurskisse ümber kuni 30 000 sõdurit. Sõrskõi märkis ka, et Vene sõdurite arv peaks 30 000-lt kasvama, kuna venelased plaanivad Kurski oblastis uusi vasturünnakuid.

Sundides venelasi Kurskisse paigutama märkimisväärse hulga reserve, suutis Ukraina väejuhatus sõja trajektoori muuta. Enamiku Venemaa reservide suunamine Kurski oblastisse viis Pokrovski pealetungi aeglustumiseni ebapiisavate reservide tõttu, mis ei suutnud korvata suuri kaotusi ega säilitada varasemat tegevustempot. Seetõttu suutsid Ukraina väed Pokrovski rinde stabiliseerida ja isegi hakata venelasi tagasi tõrjuma Niu Jorki ja Selõdove ümber, mis olid kunagised rinde kõige kriitilisemad ja dünaamilisemad osad.

Kuid see oli venelaste jaoks alles halbade uudiste algus, märkis Euromaidan. Vene reservide ulatuslik paigutamine Kurskisse sundis Venemaa väejuhatust vasturünnakute toetamiseks kiiresti rajama Belgorodi ja Voroneži oblastisse logistikasõlmed, sealhulgas laskemoona- ja kütusehoidlad. Ukraina sõjaväeluure tuvastas Voroneži oblastis Soldatskoje linnas asuva laskemoonalao ning korraldasid sellele õhurünnaku.

Holland ei saa Ukrainale lubatud täiskomplektset Patrioti anda

Holland ei saa Ukrainale täiskomplektset Patrioti õhutõrjesüsteemi anda, kuna üks liitlane taganes oma lubadusest, vahendas Kyiv Independent pühapäeval kohaliku meediat.

Juunis teatas Holland, et eraldab Ukrainale Patrioti radari- ja laskeseadeldise komponendi ning on leidnud riigi, mis annab vajalikke lisaosi.

Hollandi lubatud radarikomponendid anti hiljuti üle, teatas NL Times 13. septembril, kuid ülejäänud osade leidmine teistest riikidest on alles arutlusel.

Hollandi kaitseministeeriumi pressiesindaja ütles meediale, et ministeerium sai hiljuti teada, et üks liitlastest ei järgi varem võetud kohustust.

Kiiev on kutsunud oma partnereid üles tagama täiendavaid õhutõrjevahendeid, kuna Venemaa intensiivistab rünnakuid linnade ja energiataristu vastu.

Ukraina sai oma esimese Patrioti patarei USA-st 2023. aasta esimesel poolel.

Sestsaati on saabunud rohkem patareisid ning see Ühendriikide kõige arenenum õhutõrjesüsteem on osutunud väga tähtsaks taeva kaitsmisel Venemaa rünnakute eest.

Pokrovski linnas hukkus Venemaa rünnakus üks inimene

Ida-Ukraina Pokrovski linnas hukkus pühapäeval Venemaa mürsutules üks inimene, teatasid kohalikud võimud Moskva vägede lähenedes olulisele logistikakeskusele.

Alates augustist on linnast põgenenud üle 20 000 inimese, samal ajal kui Venemaa viimase kahe nädala rünnakud on katkestanud paljude linna elanike vee- ja elektrivarustuse.

"Kella 11 paiku tulistas vaenlane linna lääneosa. Kahjuks hukkus üks inimene," teatas Pokrovski sõjaväevalitsus sotsiaalmeedias.

Moskva tulistas varem päeval ka suurtükkidest tankla lähedal asuvat hoonet, kuid võimaliku kahju kohta seni teateid pole. 

Venemaa on juba kuid liikunud Pokrovski poole, jõudes kohalike võimude andmeil linna idaservast 10 kilomeetri kaugusele.

Linn asub raudtee- ja maanteede ristumiskohas, mis varustavad Ukraina vägesid ja linnu idarindel ning on pikka aega olnud Moskva peamine sihtmärk.

Odessas hukkus Vene raketirünnakus kaks inimest

Ukraina sadamalinnas Odessas hukkus ööl vastu pühapäeva Vene raketirünnakutes kaks inimest, teatasid kohalikud ametiisikud.

Ukraina õhujõudude teatel ründas Venemaa ööl vastu esmaspäeva Ukrainat 14 drooni ja kolme raketiga, Ukraina õhutõrje tulistas alla 10 drooni ja ühe raketi. Kaks ülejäänud raketti tabasid Odessa eeslinnu.

Odessa kuberner Oleh Kiper ütles, et raketilöögi hukkus abielupaar, vigastada sai veel üks inimene.

Bauer: Ukrainal on täielik õigus rünnata sihtmärke sügaval Vene alal

Ukrainal on kindel juriidiline ja sõjaline õigus rünnata sihtmärke sügaval Venemaa territooriumil saavutamaks lahingueelist, ütles NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer laupäeval.

"Igal riigil, keda rünnatakse, on õigus ennast kaitsta. Ja see õigus ei lõpe teie enda riigi piiril," ütles Bauer Prahas peetud NATO sõjalise komitee aastakohtumise lõpus.

Bauer märkis samas, et riikidel on suveräänne õigus seada piiranguid relvastusele, mida nad Ukrainale saadavad.

Tšehhi kindralstaabi ülem kindralleitnant Karel Rehka kinnitas omakorda Praha selget seisukohta, et Tšehhi ei sea Kiievile selliseid piiranguid.

"Me usume, et ukrainlased peaksid ise otsustama, kuidas relvi kasutada," ütles Rehka.

NATO sõjaline komitee pidas aastaistungi ajal, mil USA president Joe Biden kaalub, kas anda Ukrainale luba kasutada ameeriklaste tarnitud relvastust löökide andmiseks sügavale Venemaa alale.

Biden kohtus reedel Briti peaministri Keir Starmeriga. Kohtumisega kursis olevate USA ametnike sõnul võis Starmer taotleda Bideni heakskiitu Briti Storm Shadow rakettide kasutamisele kauglöökideks Venemaa vastu.

Bideni heakskiitu võib vaja olla, kuna Storm Shadow komponente valmistatakse USA-s.

Kohtumise järel teatatid, et Valge Maja ei ole veel otsust langetanud.

NATO staabiülemate kohtumise peateemaks oli täiendava abi andmine ja Ukraina sõjaväelaste koolitamine ning pole selge, kas arutati ka USA piiranguid.

Tšehhi president Petr Pavel kutsus kohtumist avades sõjaväejuhte "julgelt ja avameelselt esitama oma hinnanguid ja soovitusi".

"Mida ümmargusemad ja pehmemad te olete, seda vähem mõistetakse teid poliitilisel tasandil," hoiatas ta.

Liitlased "peavad tegema õigeid samme ja õigeid otsuseid, et kaitsta meie riike ja meie eluviisi", rõhutas Pavel.

Washington lubab Ukrainal kasutada USA tarnitud relvi piiriülesteks löökideks seismaks vastu Vene väe rünnakutele, kuid ei luba Kiievil tulistada kaugmaarakette nagu ATACMS sügavale Venemaa territooriumile.

Ukraina luurejuht: Põhja-Korea on Moskva liitlastest kõige hullem

Põhja-Korea sõjaline abi Venemaale, sealhulgas suure koguse laskemoona tarnimine, on Ukraina jaoks kõige suurem mure, ütles laupäeval Ukraina luurejuht Kõrõlo Budanov.

"Meie suurim probleem Venemaa kõigi liitlaste seas on Põhja-Korea, kuna nende tarnitava relvastuse ja laskemoona mahuga mõjutavad nad tegelikult lahingute intensiivsust," ütles kaitseministeeriumi luurepeadirektoraadi juht Budanov Kiievis Viktor Pintšuki Fondi korraldatud konverentsil, vastates küsimusele ka Venemaa teiste liitlaste Iraani ja Hiina toetuse kohta.

Põhja-Korea liider Kim Jong-un lubas reedel kohtumisel Pyongyangis visiidil viibiva Vene julgeolekunõukogu sekretäri Sergei Šoiguga süvendada suhteid Venemaaga.

Kiiev tunnistab, et on tähelepanelikult jälginud Pyongyangi relvatarneid Moskvale ja tunneb nende mõju lahinguväljal.

"Seal on otsene seos. Nad tarnivad tohututes kogustes suurtükimoona, mis on eluliselt tähtis," jätkas Budanov.

Lisaks välisabile investeerib Moskva hoogsalt ka enda relvastuse, seal hulgas rakettide Iskander arendamisse ja tootmisse.

"Me näeme nüüd selgelt Iskander-M (rakettide) massilist kasutamist," ütles Budanov.

"Liugpommid on suur probleem. Nende tootmine on kasvanud mitu korda," lisas ta.

Need lennukipommid sisaldavad umbes pool tonni lõhkeainet ning neid saab teele saata kaugemalt, mis võimaldab Vene sõjalennukitel vältida Ukraina õhutõrjet.

Budanov avaldas ka arvamust, et Venemaa püüab lõpetada sõda Ukrainaga enne 2026. aastat, kuna alates 2025. aasta suvest hakkavad Moskval olema  tõsised probleemid majanduses ja tekib vajadus uue mobilisatsioonilaine järele. See aga võib õõnestada Venemaa sotsiaal-poliitilist olukorda, märkis Budanov.

Ta lubas, et ukrainlased jätkavad võitlust. "Me võitleme meie maa eest, meil ei ole siin teisi variante. Lihtsalt ei saa öelda, et tead, ma olen väsinud. See ei toimi nii. See on meie jõud," rõhutas Budanov.

Taani aitas Ukrainal saada kahe kuuga 18 liikursuurtükki

Taani tellis Ukraina relvatootjatelt juulis Ukraina relvajõududele üle andmiseks 18 iseliikuvat suurtükisüsteemi Bogdan ja sel nädalavahetusel said üksused need juba kätte.

Sellest nädalavahetusel peetud julgeolekukonverentsil YES teatanud Taani asepeaminister ja kaitseminister Troels Lund Poulsen ütles, et kohtus märtsis Kiievis kaitseminister Rustem Umerovi ja presidendi Volodõmõr Zelenskiga ajal, mil Ukraina vajas hädasti oma kaitsetööstuse võimekuse suurendamist.

Juttu oli nii rakettidest ja droonidest kui ka iseliikuvatest suurtükiväesüsteemidest Bogdan – ning 18 sellise süsteemi Ukrainas valmistamise hüvitamise kokkulepe oli esimene Ukraina ja Taani vahel sõlmitud leping, selgitas minister.

Taani kaitseministri sõnul nõuaks 18 suurtükiväesüsteemi ostmine Euroopast ja nende tarnimine Ukrainasse mitu aastat. Kuid Bogdanide puhul läks teisiti ning liikursuurtükkide valmistamine umbes kahe kuuga on hämmastav kiirus, rääkis Poulsen. Samuti rõhutas ta, et Ukrainas on selliseid relvi palju odavam toota ning ka nende hooldust ja varuosi saab teha seal samas.

Ministri sõnul tuleks praegu julgustada ka teisi Euroopa riike rahastama sõjatehnika tootmist Ukrainas, kuna seda läheb vaja tulevikus ka selleks, et Ukraina ei oleks niivõrd sõltuv lääne abist.

Seega on raha eraldamine Ukraina tootjatelt relvastuse ostmiseks ja kohapealseks tootmiseks üks moodus, kuidas toetada Ukrainat, et see saaks olla pikas perspektiivis vaba ja iseseisev riik, rääkis Poulsen.

Väljaanne LIGA.net märkis ka, et  Taani hakkas esimesena maailmas Ukraina relvajõududele Ukraina tootjatelt relvi ostma. Augustis teatas Taani valitsus uuest sõjalise abi paketist Ukrainale umbes 116,14 miljoni dollari väärtuses ning see raha peaks minema ka Ukraina kaitsetööstusele.

Ukraina hakkas tootma 155-millimeetriseid mürske  

Ukraina on alustanud NATO standardile vastavate 155-millimeetrise kaliibriga mürskude tootmist, ütles Ukraina endine strateegilise tööstuse minister ja praegune presidendi nõunik Aleksandr Kamõšin.

"Ma ei saa palju rohkem öelda, kuid me oleme alustanud oma 155-mm suurtükimürskude tootmist," ütles Kamõšin intervjuus Norra väljaandele Nettavisen.

Tema kinnitusel suurenes Ukraina kaitsevaldkonna toodang tema juhtimise ajal kaks korda ja peaks aasta lõpuks kolmekordistuma.

Eelmise aasta märtsist kuni tänavu augustini strateegilise tööstuse ministeeriumi juhtinud Kamõšin töötab nüüd president Volodõmõr Zelenski vabakutselise nõuniku ametikohal strateegilistes küsimustes.

2023. aasta detsembris teatas Kamõšin, et NATO kaliibriga mürskude tootmist alustatakse 2024. aastal. Siis kinnitas ta, et Ukraina on osa tootmiseks vajalikke seadmeid juba omandanud, kuid märkis, et tootmine sõltub püssirohu tarnetest, mida pole varem kunagi Ukrainas valmistatud.

Ukraina on partnerite abil üle minemas 155-millimeetrise kaliibriga suurtükkide kasutamisele. NSV Liidus ja seejärel Nõukogude-järgses ruumis on kasutatud 152-millimeetrise kaliibriga mürske.

Mai alguses ütles Kamõšin, et Ukraina on alustanud iseseisvalt suurtükimürske tootmist, kuid vajab siiski rahvusvaheliste partnerite abi. Juunis sai Ukraina tänu lepingule Prantsuse-Saksa kaitsekonglomeraadiga KNDS esimese välislitsentsi 155-kaliibriliste mürskude tootmiseks.

Augustis andis Norra valitsus loa ettevõttes Nammo välja töötatud 155-mm mürskude tootmise tehnoloogia üleandmiseks Ukrainasse.

Ukraina vastupanukeskus: üha rohkem venelasi teeb meiega koostööd

Üha rohkem venelasi, nii tsiviilisikuid kui sõjaväelasi, teeb koostööd Ukraina kaitsejõududega, vahendas väljaanne Ukrainska pravda Ukraina rahvusliku vastupanukeskuse (CNS) teadet.

Keskus märkis, et Venemaa Kurski oblasti elanikud teatavad massiliselt Tšetšeenia liidri Ramzan Kadõrovi üksustest (kadõrovlastest), sest ainult nii saavad nad ennast nende eest kaitsta.

"Samamoodi on peaaegu iga ajutiselt okupeeritud aladele tehtud tõhusa kauglöögi taga inimesed, kes annavad teavet Vene õhutõrjepositsioonide, laskemoonaladude või üksuste liikumise kohta," öeldakse CNS-i teates.

Keskus tõi ka näiteks 31. augustil Kurski rindel alla tulistatud haruldase Vene luure- ja ründedrooni Orion, mis on sarnane Türgis toodetavate Bayraktaridega ning mida on Venemaal toodetud ainult 30 tükki.

CNS-i andmeil olid konkreetse Orioni hävitamisega seotud venelased ise. Täpsemalt võttis neid droone hooldava ja piloteeriva grupi liige ühendust Ukraina kaitsejõudude teatud üksuste esindajatega ja pakkus teavet mehitamata õhusõidukite, juhtimissüsteemi ja personali väljaõppe kohta – ja mis kõige tähtsam, kuidas venelased kasutavad Orionit Ukraina vägede vastu.

Kogu selle teabe abil suutsid Ukraina õhujõud ühe sellise haruldast ja kalli Vene drooni tabada.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 633 800 (võrdlus eelmise päevaga +1170);

- tankid 8680 (+6);

- jalaväe lahingumasinad 17 063 (+20);

- suurtükisüsteemid 18 109(+23);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1186 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 947 (+1);

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 328 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 15 234 (+85);

- tiibraketid 2592 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 24 684 (+53);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 3084 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.