Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega tõusevad vastavalt valitsusleppele alkoholi- ja tubakaaktsiis aastatel 2025–2028 lisaks viis protsenti ja bensiiniaktsiis viis protsenti.

Bensiini aktsiisimäär on Eestis püsinud muutumatuna 2018. aastast. Riigieelarve keerulise seisu tõttu tõstetakse pliivaba bensiini ja lennukibensiini aktsiisimäära järgneval neljal aastal viis protsenti aastas. 2025. aastal tõuseb aktsiisimäär 1. juulist, järgnevatel aastatel 1. maist.  

Aktsiisimäära tõstmise mõju koos käibemaksu tõusuga on 2025. aastal 6,3 senti ning edasistel aastatel jääb see alla nelja sendi liitri kohta, teatas rahandusministeerium. Bensiini maksudeta hind jääks ligikaudu samaks, tõus oleks praeguselt 1,66 eurolt liitrist 1,72 eurole aastaks 2025.

Lisaks juba seadustatud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisitõusudele 2025. ja 2026. aasta jaanuaris tõusevad aktsiisimäärad lisaks viis protsenti 2025. aasta juulis ja 2026. aasta jaanuaris – kokkuvõttes tõusevad aktsiisid nendel aastatel 10 protsenti. Aastatel 2027 ja 2028 tõuseb alkoholi ja tubakatoodete aktsiis viis protsenti.

Peale alkoholiaktsiisi langetust 2019. aastal tõusid aktsiisid taas alles 2024. aasta alguses, märkis ministeerium. Sellelt tasemelt kasvab õlleaktsiis 2025. aasta 1. juuliks 37 sendile ja kange alkoholi aktsiis 4,36 eurole poole liitri kohta. Kui võtta õllepudeli (5-protsendine) hinnaks näiteks 1,50 eurot, siis uus hind oleks 2025. aasta suvest koos käibemaksutõusuga 1,57 eurot. Kui 0,5-liitrise pudeli viina hind on praegu üheksa eurot, siis uus hind oleks 9,66 eurot.

Aktsiisitõusu mõju tarbimisele on keeruline hinnata, kuid tervikuna on aktsiisitõusu mõju Eesti majandusele ja ettevõtlusele väike, märkis ministeerium.

Sigarettide hinnad on kasvanud regulaarsete aktsiisitõusude tulemusena igal aastal. Järgmise aasta kaks aktsiisimäära tõusu toovad kaasa keskmise sigaretipaki 11,4-protsendise kallinemise ja tarbimise mõningase languse, kuid eelarvetulu sellest hoolimata kasvab, teatas ministeerium.

Muudatused peegeldavad Eesti maksupoliitikas valitud suunda maksustada kõrgemalt tarbimist, saastamist ja tervistkahjustavaid tooteid, märkis rahandusministeerium.

"Kahjulike kõrvalmõjudega kaubad on ajas läinud kättesaadavamaks, mistõttu nende aktsiis on eelarvepuudujäägi vähendamisel teistest maksudest valutum. Ootus on ka sellel, et aktsiis suunab nende tarbimist veelgi enam piirama," ütles rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).

Eelnõu kooskõlastamiseks on antud vaid vähesed päevad

Nii aktsiiside tõusu kui ka niinimetatud maksuküüru kaotamise edasilükkamise eelnõu kooskõlastamiseks on erinevatel riigiasutustel ja ettevõtlusorganisatsioonidel aega vaid järgmise kolmapäevani.

Aktsiisitõusude eelnõu on kooskõlastamiseks saadetud näiteks kaubandus-tööstuskojale, kaupmeeste liidule, maksumaksjate liidule, põllumajandus-kaubanduskojale, õlletootjate liidule, alkoholitootjate ja maaletoojate liidule, transpordikütuse ühingule, Eesti lennundusklastrile, Philip Morrise Eesti esindusele, British American Tobacco Estoniale. 

Riigikontrolli nõunik Toomas Mattson märkis, et tal on raske ette kujutada, kuidas need organisatsioonid oma liikmetelt peaksid selle aja jooksul sama mõtestatud tagasiside, selle üldistama ja siis edastama.

"Ning siis tuleks ju tagasiside põhjal ka kaaluda, kas on vaja teha muudatusi eelnõusse. Ja kui, siis milliseid. Mulle tundub, et sellises olukorras oleks viisakam pigem mitte saata  eelnõu adressaatidele sisuliselt 48 tunniks ja sellisest "kaasamisest" oleks parem loobuda. Oleks kõigil parem tunne. Hea, et seletuskirjas on vähemalt ausalt öeldud, et on kiire, sest eelarvesse on hädasti raha vaja, ega ole hakatud muud mula ajama keskkonnast, autostumise piiramisest, rahvatervisest jne," lausus Mattson.