Lätis hakkas palgaskandaal paisuma siis, kui liituvatele Läti televisioonile ja raadiole hakati konkursi kaudu otsima ühiseid juhte. Avalik-õigusliku ringhäälingu juhile pakutakse 10 000 ja juhatuse liikmetele 9000 eurot kuus.

President Edgars Rinkevics leiab, et seniste ülemustega võrreldes on niisugune palgatõus põhjendamatu.

"Läti raadio ja televisioon kasutavad põhiliselt riigi eelarvest saadavat raha. Siin pole jutt mitte sellest, et ma kahtlen juhtide töökoormuses – see saab olema suur. Ma ei kahtle ka teistes asjades. Kuid selgitamatu ja mõistetamatu on selline palgatõus," kommenteeris ta.

Keskmiselt jääb Lätis riigi aktsiaseltside juhtide töötasu 15 000 ja 20 000 euro vahele kuus. Erand on Air Balticu juht Martin Gauss, kes teenib 70 000 eurot kuus.

Presidendi esitatav seaduseelnõu ei näe ette mitte palkade vähendamist, vaid ajutist külmutamist.

"See ei puuduta töötajaid, kes pole juhtivatel ametikohtadel. Seal saab olema palgatõusu lagi 2,6 protsenti, millest räägib ka valitsus. Kuid mina räägin nendest,
kes on juhtivatel kohtadel. Nende tasu pole ka praegu just kõige väiksem, kui võrdleme seda erasektori, riigijuhtide või naaberriikidega," ütles Rinkevics.

Peaminister Evika Silina leiab, et pigem tuleks rohkem maksta neile, kellest sõltub Lätile oluliste valdkondade arendamine.

"Valitsus on kokku leppinud, et me piirame palgatõusu ja seame riigisektoris sellele lae. Kuid samas kutsume üles sõltumatuid organisatsioone, riigi- ja omavalitsuste aktsiaseltse samuti üldist palgafondi piirama. Pigem peaksime keskenduma töötajatele, keda meil napib, olgu või energiavaldkonnas. Me ei tohi aeglustada protsesse, millest sõltub meie majanduse areng. Kuid tippjuhid võiksid üles näidata solidaarsust ja oma palgad külmutada," rääkis Silina.

Läti ministeeriumid on saanud ülesande leida 50 miljonit eurot kokkuhoidu. Eelarvearutelud parlamendis on veel ees.