Rail Balticu ehitamiseks nõusoleku andmisel tugines seim dokumentidele, mis nägid ette lihtsat lahendust. Tuleb peatrass koos Riia peatusega. Maksma oleks pidanud see 1,2 miljardit eurot, kuigi valitsus teadis tollal, et kulud on ligi kaks miljardit eurot. 

Hiljem selgus, et projekti maht läheb suuremaks, kulutused kasvasid veelgi. Hiljuti hakkas Läti peaprokuratuur kontrollima Rail Balticu projekti elluviimise eest vastutavate ametnike tegevust, kes võtsid ilma kooskõlastuseta riigieelarve ees kohustusi. 

Nüüd tunneb parlament huvi, miks juba varem ei teinud rahandusministeerium põhjalikku kuluanalüüsi. Parlamendi uurimiskomisjon küsitles seetõttu ka ühisfirma RB Rail juhatuse endist esimeest Agnis Driksnat. Ka talle jäi arusaamatuks, miks dokumentides polnud kuluanalüüsi. 

Parlamendisaadik Skaidrite Abrama rääkis, et rahandusministeerium pole midagi kooskõlastanud.

"See on üllatav, sest rahandusministeerium tavaliselt koordineerib, küsib hinnanguid, isegi kui võtate riigiasutuses töötaja tööle, peate kirja panema, kui palju maksab arvuti, palju laud, milline saab olema selle mõju riigi rahandusele. Siin pole aga summa osas kokkulepet," ütles Abrama. 

"Tuleb välja, et Läti kilomeeter on kõige kallim. Eestis on see umbes 18 miljonit eurot kilomeetri kohta. Lätis on see 36 milojonit, Leedus 26 miljonit eurot kilomeetri kohta," rääkis parlamendisaadik Amils Salimovs. 

Parlamendisaadikud jõudsid seetõttu järeldusele, et laiemat finantsilist pilti polegi keegi tegelikult vaadanud.

"Nii, et need muudatused on viinud selleni, et oleme tellinud lisavarustusega Mercedese ja me pole isegi uurinud, kas me saame endale lubada Mercedese ostmist ja siis selle kasutamist," võttis asja kokku parlamendisaadik Andris Kulbergs.