ERR Riias: Lätis lähevad retseptiravimid kuni viiendiku võrra odavamaks
Lätis muutuvad retseptiravimid järgmisest aastast kuni viiendiku võrra odavamaks, sest 20 aasta järel õnnestus valitsusel vastu võtta uus rohtude hinnakujunduse mudel. Suuri apteegikette ühendav farmaatsiavaldkonna ühendus aga kardab, et apteeke jääb nüüd vähemaks ja osa ravimitest ei pruugi enam Lätis kättesaadavad olla.
Oma peres kolmanda põlvkonna apteeker Leonids Hodasevićs peab Ramkalnis pisikest apteeki ja juhib Läti väikeapteekide ühendust.
Aastaid on Lätis räägitud, et ravimite hind on seal Baltimaade kõrgeim, kuid Ramkalnis käivad nii kohapeal ka kui veebipoe kaudu ostmas ka eestlased – mitte küll ravimeid, vaid toidulisandeid ja õlisid. Maa-apteegile on see lisasissetulek.
Lätis on üle 800 apteegi, paljud neist on nõustamiseks inimesele lähemal ja kättesaadavamad kui perearst. Uue hinnamudeliga püüab Läti valitsus maa-apteekide rolli rohkem väärtustada.
"Väga hea, et nüüd saab olema eraldi apteekriteenus, mida seni üldse polnud. Patsient tasub selle eest 75 senti retsepti kohta. Kui apteek asub maal, on ette nähtud veel 1,75 eurot riigipoolset kompensatsiooni retsepti kohta. Kui apteek töötab linnas, on riigi osa väiksem – 75 senti," rääkis Hodasevićs.
20 aastat kehtinud hinnamudelit on olnud väga keeruline muuta.
"Minu hinnangul on see ajalooline hetk. Jah, palju on veel kartusi, kuid me peame minema edasi. Ja valitsus otsustas, et meil on vaja süsteemi muuta," ütles Läti peaminister Evika Silina.
Hinnakujunduse muudatusi on palju. Suureneb ravimite hulk, mille hinnast 75 protsenti kompenseeritakse. Ja mis põhiline, retseptiravimite juurdehindluse summa saab olema kõigile ravimitele sama ega sõltu hulgimüüja ja apteegiketi kujundatud hinnast.
Tootjahind Lätis ei tohi olla kõrgem kui Eestis ja Leedus. Nii kaob apteekidel huvi pakkuda patsiendile võimalikult kallist rohtu – eelistada tuleks samaväärset, kuid odavamat.
"Ravimiarved tulevad igal juhul 15 kuni 20 protsenti väiksemad," kinnitas terviseminister Hosams Abu Meri.
Apteegiketid kardavad, et hinnareform võib kaasa tuua olukorra, kus kõiki vajalikke ravimeid pole tulevikus enam Lätis saada.
"Kardame, et kallimaid ravimeid ei hakata enam üldse riiki sisse ostma, sest see pole ettevõtlusele kasulik. Lätis istub meie valdkond justkui kahel toolil korraga. Lähtume oma tegevuses farmaatsiaseadusest. Teisalt oleme seotud ka äriseadusega, mis tähendab, et tuleb tegelda ettevõtlusega ja teenida kasumit," rääkis Läti farmaatsiavaldkonna ühenduse esimees Kristine Jućkovića.
Farmatseutide ühendus aga ei välista protestegi. Uus hinnamudel vajab praeguste rehkenduste järgi riigilt 10 miljonit eurot lisaraha aastas.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"
