Politsei- ja piirivalveamet mitmekesistab võimalusi, kuidas reageerida võimalikele massirahutustele. Näitena võib siin välja tuua pronksiöö või Valgevene-Leedu piiril toimunud hübriidrünnaku, kus korraga üle piiri tahtis saada suurtes kogustes illegaalseid immigrante.

Politsei ostab kriisideks valmistumiseks näiteks juurde veekahureid. Ühtlasi soetatakse esimest korda endale suruõhurelvad ehk pneumorelvad. Need on relvad, mille rauast läheb lendkeha õhku lendu suruõhu või muu surugaasi jõul.

Tavalistele patrullidele need relvad ei lähe, vaid hoopis kiirreageerijatele ja massiohjeüksustele.

"Juhul kui tulirelva kasutada ei saa või seda õigust ei ole, siis inimeste mõjutamiseks. Näiteks kui keegi loobib pudeleid või kive, hakkab süütama sõidukit – tema mõjutamiseks võiks pneumorelv olla tõhus," rääkis Armin Saarits Põhja prefektuuri eriettevalmistustalitusest.

Jaak Kiviste PPA valmisoleku ja reageerimise büroost lisas, et suruõhurelvaga saab tulistada kuni paarikümne meetri kaugusele ning see oleks leebem alternatiiv näiteks kummikuulidele. Valu, mis sellega tekitatakse, on võrreldav näiteks politseinuiale.

Suruõhurelvaga ei pea tingimata Kiviste sõnul ka valu tekitama.

"Vahetades seda lendkeha, saab panna sinna ka värvikuule, mis märgistavad siis ära need inimesed, kes on ründe toime pannud," märkis ta.

Politsei- ja piirivalveamet on kuulutanud suruõhurelvade soetamiseks välja raamhanke, millega ostetakse järgmise nelja aasta jooksul relvi kuni poole miljoni euro eest. Kiviste ütles, et kokku plaanitakse osta sadakond relva ning esimesed relvad võiksid politsei kasutusse jõuda juba järgmisel aastal.

Kiviste rääkis, et suruõhurelvade hankimine muutus aktuaalseks eelkõige seoses riigi valmiduse tõstmisega kriisiolukordadeks. Ühtlasi on relvad viimastel aastatel ka tehniliselt arenenud.

"Neid on kasutusele võetud ka teistes riikides, nagu Soomes, ja sealt saadud positiivne kogemus on andnud kindlust, et neid sobib ka meil kasutusele võtta," märkis Kiviste.