2021. aastal korraldas Valgevene hübriidrünnaku Euroopa Liidu riikidele, suunates tuhandeid migrante Poola ja Leedu piirile. Ukrainas käiva sõja ja Venemaa mõjutustegevuse tõttu Lähis-Ida ja Aafrika riikides võivad taolised ründed lähima 10 aasta jooksul intensiivistuda, hoiatab Euroopa piiri- ja rannikuvalve amet Frontex.

"Praegu see, mida me näeme nii-öelda Valgevene suunalt, need on migrandid kas Lähis-Ida piirkonnast või erinevatest Aafrika riikidest. Praeguse seisuga Valgevene neid otse Minski ei lennuta nii nagu ta tegi esimeses migratsioonirünnakus Poola ja Leedu vastu. Praegu on pigem need migrandid Valgevenesse tulemas Venemaalt," selgitas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse ekspert Marek Kohv.

"Kindlasti on see üks tööriistadest, mida Venemaa ja Valgevene on varem juba kasutanud ja lähituleviku perspektiivi vaadates, siis kindlasti see oht väiksemaks ei jää," lisas ta.

Ränderünde puhul jäävad inimesed piirile lõksu, kuna vastuvõtja riik keeldub migrante üle piiri lubamast, kuid Valgevene võimud neid samuti tagasi ei luba.

Kasvav migratsioonisurve võib mõjutada ka Eestit.

"Eesti piir on tegelikult suhteliselt hästi kaitstud. Me oleme ka piiri läbilaskvust vähendanud. Narva piiripunkt on praegu avatud ainult jalakäijatele ja ainult teatud kellaaegadel. Samamoodi Luhamaa piiripunkt. Aga me peame Eestis arvestama sellega, et tegelikult me oleme Schengeni piirkonna osa ja Schengeni piiride vahel piirikontrolli tavalises olukorras ei ole. Ehk siis me võime saada pihta rändesurvega ka teistest riikidest, kus migrandid saavad vabalt liikuda ka Eestisse," rääkis Kohv.

Migratsioonisurvega toimetulekuks on Eestis loomisel 1000-liikmeline reservväelastest koosnev kriisireservi rühm, mille eesmärk on aidata politseid ränderünde ja siserahutuste korral.

"See on põhimõtteliselt kaks pataljoni täisvarustusega – massiohje varustuse ja vastava relvastusega – reservväelasi, lisaks politseile, lisaks Kaitseliidule. Ja see peaks tegema me piirid olulisemalt tugevamaks ja kindlamaks. /.../ Esimese testi ühe rühma suurusele üksusele me tegime sellel aastal ära koos kaitseväega ja Kaitseliiduga. Kolme aasta jooksul on meil plaanis, et see 1000 meest oleks olemas," selgitas siseminister Lauri Läänemets.

Seni on Eesti suutnud tagasi saata 90 protsenti ebaseaduslikest sisserändajatest, mis on Euroopa keskmisest oluliselt parem näitaja.