Tartu järgmise aasta eelarve kulud ulatuvad 291 miljoni euroni, mida võrreldes käesoleva aasta eelarve ja lisaeelarvega võrreldes on 30 miljoni võrra vähem. Suurim kokkuhoid saavutatakse tegevuskulude arvelt.

"Ennekõike jäävad järgmisel aastal ära kultuuripealinnaga seonduvad kulud ja ka laulupidu meil järgmisel aastal ei toimu. See kokku on neli miljonit. Aga kõik osakonnad tegelesid oma põhitegevuskuludega ja kokku me saimegi sealt linna oma vahenditest 7,2 miljonit eurot," selgitas abilinnapea Meelis Leidt (Isamaa).

Järgmiseks aastaks on külmutatud ka linnavalitsuse palgafond, mille tulemusena vähenevad aga 120 miljoni euroni ulatuvad tööjõukulud vaid 156 000 euro võrra. Tegevuskulude vähendamisse on panustanud kõik valdkonnad ligikaudu 10 protsenti. Nii ka linnamajanduse osakond.

"Tänu sellele, et me oleme LED-valgustusele üle läinud, oleme kärpinud elektrikulu järgmise aasta eelarves. Samamoodi me oleme näiteks tasulise parkimise puhul, kus on erinevad teenusevahendajad, saanud paremad tingimused ehk meil on see tasu, mida me maksame vahendajale järgmisel aastal, märkimisväärselt väiksem. Tänavate markeeringud, ka nende ühikhinna saime odavamaks. Ka ühistranspordis on meil võimalik järgmisel aastal eeldatavasti kokku hoida. Kõik need kokku on umbes pool miljonit eurot," loetles abilinnapea Raimond Tamm (RE).

Linna investeeringute eelarve on tuleval aastal 44 miljonit eurot. Uue eelarveaasta suurimaks investeeringuks on Sõpruse silla ümberehitus, kuhu 2025. aastal on planeeritud 5,2 miljonit eurot. Lasteaed Tähtvere rekonstrueerimistööd 3,5 miljonit miljonit ja Kultuurikeskus Siuruga kaasnevate tehnosüsteemide projekteerimine 3,1 miljonit eurot.

Investeeringute tõttu suureneb aga Tartu laenukoormus järgmisel aastal 12,1 miljoni euro võrra. Opositsiooni kuuluva Eesti 200 liikme Kristiina Tõnnissoni hinnangul on laenukoormuse suurendamine ebamõistlik.

"Kuigi, jah, linnaeelarve on vähenenud, siis me oleme väga pehmeks läinud võlgu elamise osas ja see trend jätkub. Igal aastal me üleplaneeritud eelarvet täidame võlgu võttes. Ja kui me kõrvutame kahte numbrit – suurusjärgus on Tartu eelarve 300 miljonit ja me oleme võlgu 200 miljonit –, siis kes järeltulevatest põlvedest hakkab üleraisatud elu kinni maksma?" kommenteeris Tõnnisson.

"See laenu võtmine on kõik mõeldud ainult investeeringuteks ning laenu netovõlakoormuse piirmääraks kujuneb 62 protsenti. See on oluliselt madalam seadusega lubatud 75 protsendi piirist," ütles linnapea Urmas Klaas (RE).