"Arvestades, et Saksamaa ametivõimud on tuvastanud umbes 50 000 loata sisenejat ainuüksi selle aasta esimesel poolel, ei peaks me küllap seda otsust kahtluse alla seadma. Eelkõige on tegemist Süüria, Afganistani ja Türgi kodanikega. Lisaks on Saksamaa sõja tõttu Ukrainast vastu võtnud üle miljoni põgeniku, mis juba on arvestatav koormus riigi võimekusele inimesi vastu võtta," ütles Läänemets ERR-ile.

"Tegemist on meie partneri põhjendatud ja Schengeni õigusega kooskõlas oleva otsusega, millel on suurim mõju Saksamaa enda kodanikele, kes tihti [Euroopa Liidu] sisepiire ületavad," lisas ta.

Sellest tulenevalt rõhutas Läänemets, et ei näe vajadust toimunu suhtes kuidagi reageerida. "Kuid kindlasti hoiame partneritega kontakti, et olla kursis arengutega," lisas ta.

Siseministri sõnul ei ole andmeid sellest, et piirikontrolli kehtestamisega oleks kaasnenud järjekordi Saksamaa piiril Poola või Austriaga, sest kontroll pole kõikehõlmav ega ööpäevaringne, vaid pisteline.

"Saksamaa eesmärk on osalt sisepoliitilistest pingetest tulenevalt kontrollida paremini oma piiriliiklust. Aga Saksamaa siseminister on ka rõhutanud, et see peaks minimaalselt häirima majandust, kaupade liikumist ning elu piirialadel. On ka loogiline, et Saksamaa ei sooviks ise piirikontrolliga oma majandust haavata," tõdes Läänemets.

Siseminister märkis ka, et tuleks eristada kontrolli Euroopa Liidu välispiiridel ning sisepiiril, kus on võimalik piirikontrolli rohkem sihistada, teha seda profiilipõhiselt ning sellega mõnevõrra piirikontrolli negatiivseid mõjusid leevendada.

Schengeni reeglid lubavad ajutist piirikontrolli

Minister selgitas ka, et Schengeni reeglid võimaldavad sisepiiridel kontroll ajutiselt taastada – kas kõigil või teatavatel piirilõikudel, sõltuvalt olukorrast. Selle eeltingimus oleks tõsise ohu tekkimine liikmesriigi avalikule korrale või sisejulgeolekule, kuid selle hinnangu annab iga liikmesriik ise.

"Sealjuures on võimalik taastada piirikontrolli teatavatel piirilõikudel, nagu tegi ju ka Eesti 2022. aasta kevadel, kui Venemaa käivitas täiemahulise sõja Ukraina vastu. Täiemahulise agressiooni tõttu hakkasid Ukrainast liikuma sajad tuhanded sõjapõgenikud, mistõttu taastas Eesti toona Läti piiril ajutise piirkontrolli, et saada parem ülevaade siia saabuvatest Ukraina sõjapõgenikest ning vajadusel neid ka aidata," meenutas Läänemets.

"Aga vajadused võivad olla erinevad," jätkas ta. "Tõsiseks ohuks peetakse kolmandate riikide kodanike ulatuslikku ebaseaduslikku liikumist liikmesriikide vahel, mis koormaks liikmesriigi ressursse, ohustaks selle julgeolekut või siseturvalisust ning võiks ohustada selle riigi kaudu kogu Schengeni ala toimimist. Seega kokkuvõttes, olgu tegu humanitaarkriisi või ka illegaalse ränderündega, liikmesriigil peab olema võimalus oma piiridel kontrolli taastada – olgu selleks ränderündest tingitud ohtude tõrjumine või näiteks sõjapõgenike aitamine," rõhutas siseminister.

Läänemets viitas ka sellele, et Schengeni leppe osalisriigid on oma sisepiiridel viimastel aastatel üsna sageli ajutise kontrolli taastanud ning sellega tasub arvestada ka Euroopas reisivatel Eesti kodanikel.

"Lisaks Saksamaale on seda rakendanud näiteks Austria, Itaalia, Taani, Sloveenia. Seega pole siin midagi uut. Eesti kodanikud peavad arvestama, et sisepiiride ületamisel võidakse neid kontrollida. Eelkõige piirdub see isikusamasuse tuvastamisega. Reisil võiks ju pass või isikutunnistus igal juhul kaasas olla," märkis minister.

Saksamaa teatas septembri alguses, et laiendab ebaseadusliku sisserände vastu võitlemiseks kontrolli kogu oma piirile, sealhulgas üheksa Euroopa Liidu liikmesriigiga. Otsus pahandas tugevalt naaberriik Poolat, mille peaminister Donald Tusk teatas, et selline otsus on vastuvõetamatu. Piirikontrolli taastamise üks ajend on hiljutine noarünnak Solingeni linnas, kus mõrtsukaks osutus Süüriast pärit varjupaigataotleja.