Alates möödunud aasta septembrist on kõikidel Saksamaa välispiiridel kehtinud piirikontroll. Esialgu pidi ajutine piirikontroll kestma kuus kuud, kuid kantsler Scholz teatas, et kontroll jääb kehtima veel vähemalt kuueks kuuks.

"Andsime täna taas käsu kuueks kuuks ajutiseks kontrolliks Saksamaa piiridel ja teavitasime Euroopa Komisjoni," ütles Scholz enne 23. veebruari valimisi, mille üheks põhiteemaks on kujunenud sisseränne.

Scholzi sotsiaaldemokraadid (SPD) on sattunud tõsise surve all, kuna viimasel ajal on toimunud mitu inimohvritega rünnakut, milles süüdistatakse migrante ja asüülitaotlejaid.

Sotsiaaldemokraatide väljavaated eelolevatel valimistel ei ole kuigi head – arvamusküsitluste põhjal on nende toetus vaid 16 protsenti.

Paremtsentristlikku opositsiooniblokki CDU/CSU, kes on lubanud ebaseaduslikule sisserändele lõpu teha, toetab 30 protsenti valijaist. 

Scholz ütles kolmapäeval, et tema teade näitab kavatsust jääda resoluutseks võitluses ebaseadusliku rändega.

Tema sõnul on tänu kontrollile piirilt tagasi saadetud 47 000 inimest.

Saksamaa kuulutas 2023. aastal välja rangema kontrolli oma maismaapiiridel Poola, Tšehhi ja Šveitsiga, vastuseks uute varjupaigataotluste arvu järsule tõusule.

2024. aasta septembris laiendas Saksamaa riigi ida- ja lõunaosas juba kehtinud kontrolli ka piirile Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgiga.

Varjupaigataotluste arv kahanes 2024. aastal varasemaga võrreldes kolmandiku jagu ja kinni on peetud 1900 inimkaubitsejat, tõi kantsler esile valitsuse saavutused.

Piirikontrolli kehtestamine Euroopa Schengeni alal on erandlik, kuid Berliin ütles, et samm on kooskõlas Euroopa õigusega ning tegevust koordineeritakse nii Saksamaa kui ka EL-i siseselt.

Saksamaa maismaapiirid ulatuvad enam kui 3700 kilomeetrini ja hõlmavad piire Taani, Hollandi, Belgia, Luksemburgi, Prantsusmaa, Šveitsi, Austria, Tšehhi ja Poolaga.