Saksamaa Oderi-äärse Frankfurti silla otsas kontrollib politsei Poola poolt tulevaid autosid, otsides neid, kes püüavad riiki siseneda seadusliku aluseta.

Sillal kutsub paremradikaalne AfD oma plakatitel üles piire sulgema, migrante tagasi saatma ja rahu sõlmima. Linnas on endiselt au sees vanad kommunistid ning põhjuseid, miks AfD ehk Alternatiiv Saksamaale ja vasakradikaalne Sahra Wagenknechti liit eriti Ida-Saksamaa liidumaades populaarsust lõikavad, oskavad analüütikud nimetada ridamisi alates ida jätkuvast majanduslikust mahajäämusest läänest kuni ajaloolise taustani.

"Seal on teistsugune ja palju positiivsem suhtumine Venemaasse ja negatiivsem suhtumine NATO-sse. See on teema, mis ei ole olnud Saksamaal tükk aega oluline. Ja siis on veel populistlik meeleolu, mis on idas palju tugevam kui läänes," sõnas Berliini Vabaülikooli politoloog Aiko Wagner.

Üheks põhjuseks on aga ilmselt lihtsalt see, et inimesed ei ole rahul praeguse valitsusega ega tunne, et see nende muredele tähelepanu pööraks. Frankfurdist veidi lõuna poole jäävas Peitzi linnakeses leiab õhtupoolikul inimesi eelkõige kaubanduskeskuste juurest.

Reklaamplakatite pealt saksa poliitikud kokku ei hoia, kui valijatega rääkida, siis kõige enam tuleb juttu migratsioonist.

"Immigratsioon on meie jaoks olulisim teema ja see, et püsiks turvalisus ja jätkuks tööd. Pruunsöe kaevandamine on lõppenud. Ma ei saa kõigi eest regioonis rääkida, aga mulle on see oluline teema," ütles kohalik Hardy.

"Suund vasakpoolsemaks, et Lausitz poleks nii poliitiliselt pruun ega mitte nii sinine ehk üldse enam sinine ja üldse mitte pruun, vaid punane, ja maailmas valitseks rahu. Ukraina sõja asjus peaksime lõpuks rahuläbirääkimistele minema ja mitte enam relvi saatma," ütles Franzi.

"Migratsioon, turvalisus ja stabiilne valitsus, kes meile, ma ütleksin, ette ei kirjutaks, kuidas elama peame, kes jätab vabaduse. Ja mina ütlen täiesti avameelselt: AfD-d ega Sahra Wagenknechti liitu pole meile siia vaja," ütles Herman.

Osa Saksa ühiskonnast on asunud lausa protestima AfD vastu.

"Las nad hoiavad diskussiooni AfD üle Saksamaal üleval. See suurendab meie populaarsust," sõnas Bundestagi väliskomisjoni liige Stefan Keuter (AfD).

Aga milline on Saksamaa populaarsuselt teiseks jõuks tõusnud partei arusaam Venemaa agressioonist Ukraina vastu?

"Nad (venelased - toim.) ei hävita Ukrainat, nad võitlevad. See on raske sõda ja inimesed surevad seal, aga nad ei põhjusta sellist kahju nagu nad oma relvadega võiksid teha. Nad näevad neid vendadena ja nad ütlevad vaid, et neil on vale valitsus ja neid suruvad tagant NATO või USA. Nad (ukrainlased - toim.) ei sõdi Ukraina huvide, vaid välishuvide eest," sõnas Keuter.

Võib-olla venelased ütlevad varsti, et Berliinis on ka vale valitsus ja nad tahaksid siia tulla. Kas see oleks ka okei?

"See on teistsugune olukord. Nad ei okupeeri kogu Ukrainat, nad ütlevad, et need alad Ida-Ukrainas kuuluvad Venemaale ja seal elavad vene inimesed. Kui Berliini elanikest kaks kolmandikku oleks venelased, siis see oleks täiesti teistsugune olukord," sõnas Keuter.

Peavooluparteid on välistanud koostöö AfD-ga ja ütlevad, et välispoliitikat see kõik ei mõjuta.

"Kohalikud valimised ei saa muuta Saksamaa välispoliitika kurssi. Kantsler tegi valimiste järel täiesti selgeks, et ta ei muuda oma poliitikat ja toetust Ukrainale," ütles Bundestagi väliskomisjoni liige Nils Schmid (SPD).

Analüütikud näevad aga teistsuguseid märke.

"Kahjuks langeb Olaf Scholz sellesse lõksu ja tundub, et ta kohandab nende valimiste tagajärjel oma Ukraina-poliitikat veel allapoole, proovides neile valijatele meeldida. Ma ei usu, et see toimib, sest nii ei tegeleta inimeste tegelike muredega, vaid kahjustatakse Saksamaa mainet ja julgeolekut," sõnas mõttekoja Demokraatlik Strateegiline Initsiatiiv direktor Benjamin Tallis.

Tallise sõnul on suuresti ebaõnnestunud ka teiste parteide reaktsioonid populismi keerisele. Arvamusküsitlusi juhtivad kristlikud demokraadid loodavad lähenevatel valimistel agendat kujundada.

"Loodetavasti ei pea me keskenduma vastuolulisele pagulaste teemale Saksamaal. Kui sellest saab valimistel peamine teema, siis see on nõrk. Loodame, et leiame valitsusega sel teemal konsensuse, nii et saaksime keskenduda põhiküsimustele majanduslikust heaolust ja julgeolekust ja rahust Euroopas. Ma olen kindel, et järgmine kantsler tuleb CDU/CSU ridadest, aga meil on vaja ka partnereid teistest parteidest, ja kinnitame, et teeme koostööd ainult demokraatlike parteidega," sõnas Bundestagi väliskomisjoni liige Jürgen Hardt (CDU).

Sel suvel on tähelepanu pälvinud mitmed sabotaažiaktid ja mõjutusoperatsioonid Euroopas.

"Oleme jätkuvalt eituse faasis, aga üha närvilisema eituse faasis, sest igale vaatlejale saab üha selgemaks, et midagi toimub. Süütamised Berliini lähedastes tehastes ja Venemaa meediaoperatsioonid, mis pälvivad üha suurema hulga inimeste tähelepanu. On selge, et midagi toimub, aga on samavõrd selge, et valitsus ei tegele sellega. Nad ei tunnista seda avalikult, nii et see nõuaks neilt tegutsemist, ja see on taas selline jaanalinnupoliitika ja pea liiva alla panemine, mida Olaf Scholz veab," ütles Tallis.