"Venemaa pandib oma tuleviku Pekingile ja loomulikult ei saa ta seda tasuta," rääkis Stoltenberg intervjuus väljaandele The Times.

Kümmet aastat NATO-t juhtinud ning oktoobris ametist lahkuv Stoltenberg tõdes, et pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on Pekingi, Moskva, Teherani ja Pyongyangi tegevus aina ühtsem.

Selle liidu eesotsas on Hiina president Xi Jinping ja Hiina roll Putini tegevuse võimaldamisel on otsustav, ütles Stoltenberg, lisades, et kolme riigi toetus Venemaale üha kasvab.

"Me näeme, kuidas autoritaarsed jõud joonduvad üha enam," kirjeldas ta. "Me näeme seda selgelt sõjas, Venemaa sõjas Ukraina vastu, kus nad kõik pakuvad [üksteiele] märkimisväärset vastastikust toetust."

The Times meenutas, et Briti relvajõudude kindralstaabi ülem, kindral Sir Roly Walker hoiatas juulis toimunud briifingul, et Ühendkuningriigil ja tema liitlastel on kolm aastat aega valmistuda sõjaks rahvusvahelist poliitikat ümber pöörata sooviva nn murrangutelje vastu.

Samas kardavad lääne juhid, et sanktsioonide tõttu isoleeritud Venemaale relvade valmistamiseks võtmetähtsusega komponente andnud Hiina on ise omandanud Moskvalt sõjaliseks domineerimiseks vajaliku tipptehnoloogiat. Hiljuti teatasid USA ametnikud, et Venemaa pakub Pekingile moodsaid tehnoloogiaid allveelaevade ja rakettide ehitamiseks ning võimeid ründerelvade radaritele nähtamatuks tegemiseks. Ka Stoltenberg kinnitas, et Moskva annab Hiinale oskusteavet.

"Hiina roll Venemaa sõjas Ukraina vastu on otsustav. Hiina toetab Venemaa sõjamajandust ja tarnib komponente, mikroelektroonikat, mikroprotsessoreid, mida Venemaa kasutab Ukraina ründamiseks mõeldud rakettide ja pommide ehitamiseks," ütles ta. "[Aga] Venemaa pandib oma tuleviku Pekingile ja loomulikult ei saa ta seda tasuta. Kuid ma ei saa laskuda üksikasjadesse selle kohta, millist tehnoloogiat Venemaa Hiinaga jagab," lisas ta.

Samas ei ole Peking tarninud Venemaa tavarelvi.

Briti välisluure amet MI6 ja selle USA ekvivalent Luure Keskagentuur (CIA) näevad Hiina tõusu sajandi peamise luure- ja geopoliitilise väljakutsena, tõdes The Times.

Samal ajal püüab Putin tugevdada oma sõjalist survet Ukrainale. Kreml teatas sel nädalal, et Vene armeed suurendatakse 180 000 sõduri võrra, tõstes selle koosseisu 1,5 miljonini.

Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi andmetel ületaks Venemaa relvajõudude koosseis USA ja India oma ning tõuseks Hiina järel suuruselt teiseks maailmas. Hiina armees on tegevteenistuses veidi üle kahe miljoni sõjaväelase.

Ehkki Stoltenberg ei avaldanud NATO luureinfot, on teised lääne ametnikud viidanud, et Venemaa aitab Hiinal arendada ballistiliste rakettide väljalaskmiseks mõeldud allveelaevu tüüp-096, pakkudes tehnoloogiat, mis aitaks ära hoida nende avastamist.

Kommenteerides eelmisel nädalal Jaapani merel peetud kuuepäevaseid Hiina ja Venemaa ühised sõjaväeõppuseid, ütles Stoltenberg: "Nad teevad üha tihedamat koostööd. Me näeme, kuidas Venemaa ja Hiina harjutavad üha rohkem koos, kuidas nad patrullivad, korraldavad ühiseid mere- ja õhupatrulle."

Septembris tuli avalikuks, et Venemaa sai Iraanist ühes Kaspia mere sadama kaudu enam kui 200 ballistilist raketti.

"Iraan on varustanud Venemaad ballistiliste rakettidega. Muidugi on oht, et nad annavad veelgi rohkem," ütles Stoltenberg. "[Aga] Venemaa ei saa seda tasuta. Oleme mures, kuna on võimalik, et Venemaa jagab tehnoloogiat, mis aitab Iraani nende raketiprogrammides. Igal juhul maksab Venemaa selle eest, mida nad saavad, ja see tugevdab Iraani võimeid," märkis ta.

Iraani saadetis on tekitanud ärevust USA-s ja Ühendkuningriigis, kes on mures, et Venemaa võib olla vastutasuks jaganud Teheranile salajast teavet ja tehnoloogiat, mis võiks aidata Iraani lähemale tuumarelvade omandamisele.

Stoltenberg ütles, et toetab liitlasi, nagu Suurbritannia ja Prantsusmaa, kes on toetanud Kiievile loa andmist kasutada Venemaa ründamiseks kaugmaarakette.

Samas rõhutas ta, et nende kasutamise loa andmine on üksikute riikide, mitte NATO asi. "Need otsused peavad tegema üksikud liitlased. Olen tervitanud asjaolu, et liitlased on kaotanud või lõdvendanud relvade kasutamise piiranguid," ütles Stoltenberg ja tõrjus kartusi, et kaugmaarakettide kasutamine võiks tõmmata NATO konflikti Venemaaga.

"On vale väita, et NATO liitlased oleksid konflikti osapooled, kui nad lubavad relvi kasutada seaduslike sihtmärkide vastu Venemaa territooriumil. Põhja-Korea ja Iraan pakuvad Venemaale märkimisväärset sõjalist toetust ning rakette ja droone, ilma et nad saaksid selle konflikti otsesteks osalisteks," selgitas Stoltenberg.

Ta lükkas ümber Putini hoiatuse, et kaugmaarakettide kasutamine oleks "punane joon", mis viib Venemaa NATO-ga sõtta. "Ta on ka varem punaseid jooni välja kuulutanud, aga ei ole eskaleerinud, mis tähendaks NATO liitlaste otsest kaasamist konflikti," ütles alliansi peasekretär.

"Ta pole seda teinud, sest mõistab, et NATO on maailma tugevaim sõjaline liit. Samuti mõistab ta, et tuumarelvi, tuumasõda, ei saa võita ja neid ei saa võitluses rakendada. Me oleme seda talle mitu korda selgitanud," rääkis Stoltenberg usutluses.

Pärast oktoobri alguses NATO peasekretäri ameti Hollandi endisele peaministrile Mark Ruttele üle andmist asub Norra kunagine peaminister Stoltenberg väidetavalt tööle maineka Müncheni julgeolekukonverentsi korraldusmeeskonnas, mis pakub maailma liidrite foorumit, kus arutada praegusi ja tulevasi ohte ning riske.

"Ma olen alati väga ettevaatlik järgmise kriisi ennustamisel, sest keegi pole varem olnud kriisi ennustamisel eriti edukas," ütles Stoltenberg. "Nii et selle asemel, et püüda ette näha ettenägematut, peaksime olema valmis üllatusteks."